Stsenaariumi “Pärlikukk” autor on tollal näitlejatöö kõrval nalju kirjutanud ja estraadil üles astunud Jüri Järvet. Muide, Järvetil oli mitmeid naljafilmi ideid, mida ta Tallinna filmistuudiole pakkus, aga asja neist ei saanudki.

Naljafilmi sellest ei tulnud

Korralikku naljafilmi “Juhuslikust kohtumisest” ei tulnud. Võib-olla sellepärast, et appi kutsuti üleliiduline “stsenaariumidoktor” Feodor Knorre, võib-olla kartsid stuudio ja kinokomitee juhid meelelahutuslikkusega üle piiri minna. Oli kuidas oli, igatahes estraadi- ja lavavärki tundis Järvet nagu oma taskut.

“Juhuslik kohtumine“ on esimene lavastuslik muusikafilm lähiajaloolises Eestis (päris esimene oli 1932. aasta heli-kõne-tantsufilm “Päikese lapsed”). Peaosalise, estraaditäht Rein Laigona liigub, kõneleb ja laulab ekraanil Georg Ots.

Laulukonkursil osalev kaunitar Maia Lehtla ja Rein Laigo oleksid võinud filmis peaaegu et armuda, kui tegijate tuumiku moodustavad vanameistrid Viktor Nevežin lavastajatoolil ning Semjon Školnikov kaamera taga põnnama ei oleks löönud.

Või juhtus hoopis nii, nagu tollal kombeks oli, et valmis tehtud loost lõigati midagi olulist hiljem lihtsalt välja?

Korralikku happy end’i, mis oleks muusikafilmile kohane, me “Juhuslikus kohtumises” ei näe. Võib-olla loodeti, et vaatajad traageldavad loo lõpuks ise oma peas kokku. Maiat kehastav Leningradi näitlejatar Marina Jurassova mängis Georg Otsaga koos ka ülimenukas filmis “Mister X”, ja kui panna nostalgianoodid kumisema, siis…

Kõige väärtuslikumad olid “Juhuslikus kohtumises” muidugi Georg Otsa esitatud populaarsed laulud nagu “Kodulinn Tallinn”, “Kolhoosipulmad” jm. Ning Arved Haugi ansambel Peeter Linzbachi ja Linda Verniku kujundatud laval noodijoonestiku taustal. Ja 1960. aastate olme ning disain, rannalokaalid, neerukujulised lauakesed — lausa ajastu lühikroonika.

Omaaegne kriitika tegi “Juhusliku kohtumise” maatasa, uuristati karakteriloogikat ja rollijoonist, analüüsiti dialoogi — arvustajad tegid oma tööd igati tublilt.

Arutati filmis leiduvat väikekodanlikkuse karikeerimist, meie igapäevaelu lakeerimist. Arvustajatel kohe oli seda õiget sotsiaalset närvi.

Suured staarid

Täna vaatame seda pildirida kui kinematograafilise ajamasina väikest kingitust.

Muusikarahvast näeb kinosõiduki illuminaatoris kenasti: lisaks Georg Otsale ja Arved Haugile ka Eri Klasi, Gennadi Tanieli, Uno Loopi jt. Koomik mängib koomikut — andekas Eino Baskin proovib kehastada andetut naljameest Ri-
chard Särendit.

Ja lõpuks veel huvitav filmilooline lisateave: lavastaja lähim abiline, teine režissöör selles filmis on Leida Laius.

“Juhuslik kohtumine” (1961)
- Režissöör Viktor Nevežin.
- Stsenaristid Jüri Järvet (1919–1995) ja Feodor Knorre 1903–1987).
- Heliloojad Edgar Arro (1911–1978) ja Uno Naissoo (1928–1980).
- Kunstnikud Peeter Linzbach (1902–1973) ja Linda Vernik (1933–1990).
- Operaator Semjon Školnikov (1918).
- Osades: Georg Ots (1920–1975), Marina Jurassova, Arved Haug (1922–1995), Lia Laats (1926–2004), Eino Baskin (1929), Aliide Bock (1904–1980), Alice Ader (1940), Johannes Kepp (1917–1983), Uno Loop (1930), Lembit Anton (1922) jt.

Uno Loop: Minu roll oli laulda ja pilli mängida

“Kes enam mäletab, kuidas ma sellesse filmi sattusin,” ütleb Uno Loop “Juhuslikku kohtumist” meenutades.

Ta mõtleb pisut ja jätkab: “Küllap keegi kutsus. Minul seal mingit osa polnud, laulsin ja mängisin pilli. Võib-olla paar repliiki pillasin.”

Eriliseks tegi Loobi sõnul asja see, et ta laulis esimest korda koos Georg Otsaga, kes mängis filmis peaosa. “Ega me hiljem pole ka koos laulnud, küll aga oleme esinenud ühel ja samal kontserdil. Ots oli nii hea ja nii suur laulja ja minust nii kõrgel ja kaugel. Nii et mulle oli suur au olla Otsaga ühes filmis.”

Loop lisab, et filmi sisust pole tal enam midagi meeles. “Ega pole ausalt öeldes selle peale juba aastakümneid mõelnudki. Mäletan, et kaasa lõid ka Arved Haug ja Eri Klas. Esimene vist täitis isegi komponisti osa. Seal oli Gennadi Taniel oma heliloojatee hakul. Ka helilooja Hillar Kareva, kes tol ajal oli kontrabassimängija. Kaasa tegi ka Uno Treufeldt, kes muide varsti saab 82aastaseks.”

Loop tunnistab, et on hiljem esinenud paljudes kontsertfilmides. “Aga päris osatäitmisega filme on mul ainult üks.

Selle režissööriks oli Tõnis Kask ja see kandis pealkirja “Tšornõi kak ja”. Eestis pole seda filmi minu teada üldse näidatud. Põhjust ei tea ma siiani. Polnud kombeks küsida — eks see teadis, kel vaja.

Mängisin seal mingit inglise ajakirjanikku — Harrisoni või Morrisoni.

Oli täispikk film, mida võeti üles väljaspool Eestit. Seda võiks ehk ka teles ükskord näidata…”



ILMAR PALLI