Mõne kuuga — ja selline pööre!
Kolhoosi Võit vastse esimehe Raivo Kotkase saavutusi kiidab kõrgema võimu esindaja, täitevkomitee esimees Kallak. Tähendusrikaste nimedega tegelasi kehastavad 1957. aastal valminud filmis “Pöördel” vastavalt Gunnar Kilgas ning Ants Lauter.
Kotkas on välja vahetanud vireleva ühismajandi endise esimehe Mihkel Vuti (Franz Malmsten), kes laseb mõisa köiel isikliku kasu pärast lohiseda.
Niisiis Kotkas Vuti vastu, ja pole raske ära arvata, kes jääb peale. Kõigest mõne kuuga võidab uus esimees kolhoosnike usalduse ning elu läheb uuesti käima.
Võidu kolhoosi sildi varjus endale pesa teinud riigivaraste seltskond saab õiglase karistuse.
Nagu “Ideaalmaastikus”
Raivo Kotkas kannab nahkset palitut nagu Kalju Komissarovi mängitud rajoonipartorg Tamm Peeter Simmi “Ideaalmaastikus”.
Filmide sündmused leiavad aset küll drastiliselt erinevates ajastutes — “Ideaalmaastikus” märtsiküüditamise järgsel ajal, võib-olla 1950. või 1951. aasta kevadel, “Pöördel” tegevus kulgeb aga aasta pärast isikukultuse hukkamõistmist Nikita
Hruštšovi poolt, juba mõnevõrra vabama hingamise ajal.
Tõsi, Ants Saar pakkus oma loo idee Tallinna Kunstiliste ja Kroonikafilmide Stuudiole juba detsembris 1954.
Läks aga peaaegu kolm aastat, enne kui ideest sai oopus. Eestimaa külaolusid vähe tundvale Aleksander Mandrõkinile oli see mängufilmi debüüt (enne seda oli ta 1955. aastal kokku pannud kontsertfilmi “Kui saabub õhtu“).
Mandrõkini tubli abiline võtteplatsil ning korralduste eestindaja oli muidugi mõista Kaljo Kiisk.
Kolhoosiesimees Kotkas peab omal algatusel hakkama heaks tegema lollusi, mida “Ideaal-maastiku” Kukemere-taolised kevadkülvivolinikud omal algatusel kehtestasid: külvata iga hinna eest ükskõik millisele maale, peaasi et keskusest antud plaan saaks täidetud.
Pinnasel, kus vili niikuinii ei kasva, pole mõtet põldu harida, maal, kus kasvab vaid hein ja söödavili, tuleb edendada karjakasvatust.
Nii arvab kolhoosi eesrindlik agronoom Salme (Ellen Kaarma-Kilgas). Ja tal õnnestub õigele arusaamisele juhtida ka uus esimees.
Eksesimees Vutt, raamatupidaja Olep (Ants Eskola napis, ent teravas esituses) ja veel mõned vanameelsed on muidugi selle poolt, et kõik läheks endiselt, nii nagu nemad olid harjunud talitama.
Ega päriselt aru ei saa, millelt nad kasu lõikavad, aga ilmselt raamatupidamist võltsides.
Et põllumajandusfilmi “Pöördel“ paljastavale paatosele pihta saada, peab vist üle lugema Uno Lahe luulekogu “Piima hambad”.
Praeguses Eestis võib olla ehk isegi mõistetamatu, miks tehti 1950. aastatel ja hiljemgi nii palju igasuguseid filme maaelust.
Üks ajend oli kindlasti propagandistlik — viia õiged, järgimist nõudvad poliitilised suunised maarahvani.
Teine põhjus oli aga selles, et televisioonieelsel või -algsel perioodil tegutses ka Eestis maapiirkondades sadu nn kinopunkte, kus kord või paar, mõnel pool isegi rohkem kordi nädalas filme näidati. Rahvas vajas kinokunsti.
Maakeelne lugu Eesti maaelust oli kindel kaup, mida ikka vaadati, isegi kui inimesed ekraanil andsid puiseid loosunglikke ütlusi või seisid lihtsalt tuimalt gruppides, aeg-ajalt eht-eestifilmilikult naerma pahvatades.
Tükike elavat ajalugu
Kui ekraanil liikusid nn klikiajal ilma teinud lavafiguurid Ants Lauter, Ruts Baumann, Betty Kuuskemaa või särasid noored tähed nagu Gunnar Kilgas ja Ellen Kaarma, siis oli see pingutamist väärt, et maainimene hõõruks oma kuluma kippuvad tennised hambapulbriga valgeks ja seaks sammud külakinno. Eesti ENSVs oli neid mingil ajal pea tuhandes paigas.
Mandrõkini filmi “Pöördel” vaatamine paneb mõtlema, miks ei võiks meil olla ka värske film 1960. aastate kolhoosikülast, kus tooni andsid säherdused ametimehed nagu zootehnikud, arveametnikud, brigadirid, kunstlikud seemendajad ja heinakaarel ning põldudel müttavad nn šefid.
Või kuidas meierei või kaupluse taga rüüpavad asunikust punnsuutäisi traktorist-kombaineritega nn kosmonaudid.
Käreda komöödia saaks sellest ajast kindlasti. Samas oleks see siiski ka värske peatükike meie rahva elavat ajalugu.
“Pöördel” (Tallinnfilm 1957)
- Režissöör Aleksander Mandrõkin.
- Stsenarist Ants Saar (1920–1989).
- Operaator Vladimir Parvel (1908–1971).
- Helilooja Gustav Ernesaks (1908–1993).
- Osades: Gunnar Kilgas (1926–2005), Franz Malmsten (1905–1967), Ants Eskola (1908–1989), Katrin Välbe (1904–1981), Ellen Kaarma (1928–1973), Rein Aren (1927–1990), Ants Lauter (1894–1973), Asta Vihandi (1929–1993) jt.
