Kuidas avada jüripäeva õhtul meeleolukalt kunagine mõisa karjalaut, mille vald on ümber ehitanud 500kohaliseks moodsa helitehnikaga kontserdisaaliks?

“Leidsime, et lindiks sobib tõeline vanaaegne rauast lehmakett,“ rääkis kelmikalt Mooste vallavanem Ülo Needo, kes lindi (loe: lehmaketi) — sedapuhku kaasaegsete lõiketangidega — läbi lõikas.

Neliteist imelikku maja

Avakontserdi järel, mille andsid folgikojas E STuudio kammerkoor ja tütarlastekoor, koguneti päikese looja laulmisele Mooste järve äärde koos enam kui 300 Uma Pidole mineva koorilauljaga ning süüdati järvel jürituli.

Laupäevasele laadale endises mõisa hobusetallis ja vabalava kontsertidele Veskiteatris järgnes õhtul festivali tähtsaim osa, rahvamuusikatöötluste võistluskontsert, kus astus üles 14 kollektiivi.

Kohustuslikuks looks igale ülesastujale oli Kanepi kihelkonnast pärit “Imelik maja”, teise võis igaüks valida oma äranägemise järgi, ainult et põhjaks pidi olema vana regilaul, uuem riimiline rahvalaul, pillilugu või tantsuviis.

Savi turismitalu peremees Arvo Jää Kanepi valla Hurmi külast arvas pärast kõigi esinejate ärakuulamist pealtvaataja ja kuulajana, et žüriil läheb parimate selgitamisega kindlasti raskeks ega osanud ka ise kedagi eraldi esile tõsta, sest kõik esinejad olid sedavõrd eripalgelised.

Kas igavaks ei läinud kuulata 14 korda üht ja sama, kuigi oma vallast kunagi üles kirjutatud ja lindistatud lugu?

“Üllatav küll, aga jäi mulje, et iga kord tuli täiesti uus lugu, kõigil olid väga omanäolised seaded, nii et igavuse asemel valdas meeli põnevus, kuidas järgmine seda esitab,“ arutles Jää, kel ka tütar esines püünel, Eesti Mandoliinide Orkestri koosseisus.

Kui žürii esimees helilooja Tõnu Kõrvits südaöösel peapreemia välja kuulutas, selgus, et 1000 euro võrra rikkamana sõidab koju 9-liikmeline Krüüsel Paldiskist. Sealses gümnaasiumis loodud ansambel on etnolauludega tegelnud juba
8 aastat. Krüüseli nime, mis tähendab haruldast lindu, kes pesitseb kaljustel ja kivistel randadel, võttis kollektiiv endale kolme aasta eest.

Kolmandat aastat järjest žüriis istunud Eesti Pärimusmuusika Keskuse juhataja Ando Kiviberg tunnistas Maalehele, et žüriil oli tõesti raske valikut teha, eriti noorteansamblite hulgast, kuna võrdväärseid oli mitu. Ent peapreemia sai kindlasti parim, ei kahelnud ta.

“Kui esituse terviklikkusest rääkida, tehnilisest kvaliteedist, lavalisest olekust ja dramaturgiast, oli Krüüsel kahtlemata perfektne,” märkis Kiviberg.

Krüüselis laulev ja ka väikekannelt mängiv ning vilet puhuv Bibi Tints pidas võitu esmapilgul uskumatuks. “Võtsime seda kui mõnusat esinemisvõimalust, samas kui võimalust kuulata teisi ja saada uusi ideid.“

Kohustusliku loo “Imelik maja” parima töötluse eest sai preemia MS Veetoru V Türilt.

“Türi neidude puhul võlusid head hääled ja huvitav seade, samuti kasutasid nad maitsekalt saatepillide tämbreid,“ kiitis Kiviberg.

Üllataja preemia pävinud Tartu noorteansambli Sireli juures tõstis Kiviberg esile nende väga võimsalt kõlanud Kuusalust pärit regilaulu “Tulesõnad”, mis ka publiku läbi raputas.

Setud jäävad setudeks

Valli Karp Tallinna setude leelokoorist Sorrõseto kõneles, et setud võistlemas eriti ei käi. Moostesse tuldi lihtsalt seepärast, et nende uuest ansamblist rohkem teada saadaks. “Me ajame setu asja ja nii tegime ka kohustusliku loo selliseks, nagu see oleks ehe setu lugu.”

Karbi sõnul sobib mitmepäevane pidu Moostes setudele väga. Ka setu kirmaskid kestavad alati kolm-neli päeva.

“Meil pole kiiret kuhugi, me naudime siinset pidu ja pole hullu, kui me siit ka viimastena homme õhtul päälinna poole teele asume,” oli Valli Karp laupäeva hilisõhtul täis hoogu ja lusti koos kaaslastega Mooste festivalilt maksimumi võtta.

“Moisekatsi elohelü 2010” 

- Peapreemia — ansambel Krüüsel (Paldiski) 

- Publiku lemmik — Trallikud (Värska) 

- Kohustusliku loo “Imelik maja” parim töötlus — MS Veetoru V (Türi) 

- Üllataja preemia — ansambel Sireli (Tartu) 

- Parim laste- või noorteansambel — vokaalansambel Greip (Pärnu)