Muusikud ootavad ikka suurpeo noote
Praegu, mil peoni jäänud natuke rohkem kui 7 kuud, on lauljatel oma repertuaar noodivihikutest ammu läbi töötatud ning tantsijatel tuuride järjekord enam-vähem pähe kulunud. Aga sajad rahvapillimängijad pole õppematerjali isegi mitte näha saanud, harjutamisest rääkimata.
"Väga kurb olukord," nendib Otepää rahvapilliorkestrite Karupojad ja Musakarud juht Merle Soonberg.
Ka Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse muusikatoimetaja Ave Sopp on olukorrast ilmselgelt häiritud.
"Kui materjalid ei laeku meile õigeaegselt, vaid jäävad kaks kuud hiljaks, siis pole midagi teha," tõdeb Sopp. "Üks hilinenud asi paneb ka kõik järgmised lumepallina veerema."
Olukord on seda märkimisväärsem, et kui varasematel pidudel on rahvamuusikud pidanud leppima pigem teisejärguliste taustaesinejate rolliga, siis sedapuhku on neil suisa päris oma programm, mis kannab nime Pillipidu ja koosneb kolmele päevale jagatud kontsertidest.
Haripunkt peotulega
Muusikud, kes neil esineda soovivad, peavad oma osavust tõestama juba veebruari keskel toimuvatel eelproovidel. Samas on Ave Sopp teinud ettepaneku proovide ajad edasi lükata, et pillimängijatel oleks piisavalt aega harjutada.
"Sel nädalal peaksid õppematerjalid lõpuks trükki jõudma," loodab Sopp.
Ent agaramad orkestrite-ansamblite juhendajad pole mallanud trükitud noodivihikute valmimist ära oodata, vaid on pöördunud otse Pillipeo kunstilise juhi Tarmo Kivisilla poole, kes on materjalid soovijaile meilitsi läkitanud.
Saku muusikakooli rahvamuusikaansambli juhendaja Anneli Leima sõnul pole samuti paanikaks põhjust.
"Küll me jõuame lood selgeks õppida," usub Leima. "Korraldame mõned nädalalõpulaagrid ja teeme pikki proovipäevi - neist on palju kasu."
Ka Merle Soonberg säilitab rahu. "Hullu pole midagi," kinnitab Soonberg. "Olen neid lugusid varem ühel seminaril kuulnud ja õpetan nüüd lastele kuulmise järgi. Repertuaar on lastele üldiselt päris põnev, näiteks "Ukuaru valss" ja "Eesti polka"."
Pillipidu algab 2. juulil suurkontserdiga Raekoja platsil ning päädib laulupeotule saabumise ja sellega seotud kulminatsiooniga, mille sisu pole praegu veel täpselt teada. Järgmise päeva hilisõhtul toimuvad Tallinna eri kontserdipaikades temaatilised ja öösse kanduvad ülesastumised, näiteks esinevad viiulimängijad Mustpeade Majas ja kanneldajad Kaarli kirikus. 4. juulil õhtuks on Kumu siseõuele kavandatud lauljatele ja tantsijatele mõeldud simman.
Kokku on Pillipeole oodata ligikaudu 400 muusikut, ehkki soovijate hulk on märksa suurem. Kõrvalejääjate täpset arvu ei oska Kivisilla veel öelda, kuid ta möönab, et konkurss peaks olema umbes kolm tahtjat kahele kohale.
Kõige rohkem on registreerunute hulgas viiuli-, kandle- ja akordionimängijaid, ent orkestrites ning ansamblites saab kuulda ka suurt hulka teisi muusikariistu - näiteks parmupille, mandoliine, jau-
rameid, tšellosid, pingipille, kontrabasse ja käristeid.
Poisse üha rohkem
"Väga vahva, et eri pille on nii palju," rõõmustab Tarmo Kivisilla. "Aga nootide seadmine nii, et neist kõikidele kasu oleks, on väga keeruline ülesanne. Suure seltskonna koos mängima panemine on alati raske ja seadete autoril Tõnis Kõrvitsal on viimasel ajal olnud seetõttu väga palju magamata öid."
Kivisilla sõnul ei mängita Pillipeol sugugi ainult eesti rahvamuusikat, vaid ka teisi stiile, näiteks klassikat. Kõlab ka teiste riikide heliloojate looming.
Muusikute hulgas on lisaks täiskasvanutele ka rõõmustavalt palju lastekollektiive ning juhendajate sõnul ei saa väita, et noored pole rahvamuusika mängimisest huvitatud. Anneli Leima kinnitusel on eriti positiivne, et viimastel aastatel on järjest rohkem poisse rahvapillide vastu huvi tundma hakanud.
"Kõige populaarsemad pillid on kitarr ja löökriistad," tõdeb Laima. "Paljud lapsed ei teagi muusikakooli tulles, et peale kitarri on teisigi pille olemas ja siis me katsume neid muude instrumentide juurde suunata."
Merle Soonbergi sõnul sõltub laste muusikahuvi suuresti just juhendajast.
"Eks ma ise pean nendega suheldes olema nagu laps, noortepärane ja neile huvitav," kostab Soonberg.