Kuna seda ilmselt enam teha ei jõuta, on õhus kahtlus, nagu uinutataks inimesi sobilike lubadustega, mis pärast valimisi võib-olla enam ei kehti. 

Ainult räägivad

“Miks jaanuari lõpust saati kõneldakse menetluse peatamisest, aga seda pole siiani tehtud?” toob näiteks Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja. “See ju näitab, et kusagil võib olla ka teine variant, millest teavad vaid ametnikud ja kaevandajad.”

Ühe kaevandusehuvilise, AS Kiirkanduri arendusjuht Kalev Ollo meenutab, et tegelikult on peatamisvõimalusest räägitud juba vähemalt pool aastat.

“Meie oleme oma keskkonnamõjude hindamise protsessi jätkanud, sest tegelikku peatamist pole olnud ja tõtt-öelda ei ole meie küll seadusest leidnud punkti, mille alusel riik seda teha saaks,” ütleb Ollo.

Kolm aastat uuringuid

Keskkonnaministeeriumi maapõue osakonna juhataja Tarmo All märgib aga, et pikaajaliste lisa-
uuringute tõttu on ministeeriumi hinnangul lubade menetluse peatamine vajalik. “Lõplik otsus tehakse lähiajal,” lubab All.

Otsus puudutab kolme firmat, peale AS Kiirkanduri ka AS Riveritot ja OÜ Paekivitoodete Tehast, kes on juba mitu aastat lasknud Nabalas kaevandamiseelseid uuringuid teha. “Seniseid kulusid arvestame miljonite kroonidega,” märgib Kalev Ollo.

Lisauuringud on seotud Tuhala looduskeskuse mullu veebruaris tehtud ettepanekuga moodustada Nabala karstialale hoopis maastikukaitseala, kus kaevandamine on keelatud, ja üle 62 000 allkirjaga, mis mullu Tuhala nõiakaevu ja Nabala karstiala kaitseks koguti.

Keskkonnaministeeriumi juurde moodustati kõikide huvipoolte esindajatest töögrupp, kes hakkas välja töötama täiendavate hüdrogeoloogiliste uuringute lähteülesannet, ja keskkonnaamet tellis piirkonna loodusväärtuste kaardistamise töö.

Nüüdseks on asi sealmaal, et loodusväärtuste inventeerijad küsisid lisaaega selle aasta lõpuni ja hüdrogeoloogilised uuringud võivad ministeeriumi hinnangul kesta 2013. aasta sügiseni.

Nende uuringute tegija leidmiseks on plaanis välja kuulutada rahvusvaheline hange.

Näiteks OÜ Paekivitoodete Tehas on veebruaris avaldanud ministeeriumile soovi muuta oma Väo karjääri uue kaevandamisloa taotlust märksa mahukamaks, millest keskkonnakaitsjad järeldavad, et Nabala menetluste peatamise võimalus võib olla tõsiseltvõetav.

 Samas on mitu otsa ikkagi lahti ja keskkonnakaitsjad, kes on koondunud Nabala keskkonnakaitse ühingusse, ei söanda veel kõike uskuda.

Otsad on ikkagi lahti

Näiteks on nad kaks kuud kaubelnud ministeeriumist lisauuringute lähteülesande lõplikku, ministri allkirjastatud teksti.

Kauplemine on käinud sellepärast, et oli teada teksti võimalik parandamine ja kardeti, et sellega võib lisanduda miski, mis ei ole kohalike inimeste huvides.

Selle nädala esmaspäeval jõudis parandatud variant nii piirkonna vallavanemate kui ka keskkonnakaitsjate lauale, aga sellega veel rahul ei olda, sest ministri allkirja pole.

“Lõplikuks saab lähteülesannet lugeda pärast hanke väljakuulutamist,” põhjendas seda Maalehele Tarmo All, kes rõhutas, et lähteülesande versiooni, millele lõpuks lisandusid vaid mõned parandused, on tegelikult töögrupi kõik liikmed heaks kiitnud ja see saabki aluseks hanke korraldamisel.

Tarmo All lisas, et ka hanke ettevalmistamiseks moodustatakse töögrupp, kus on taas ka omavalitsuste ja Nabala keskkonnakaitse ühingu esindajad. See töögrupp saab alustada tööd siis, kui on selgunud, kas Keskkonnainvesteeringute Keskus projekti rahastab.

 Järg tuleb pärast valimisi

Keskkonnakaitsjad ja tegelikult ka AS Kiirkanduri arendusjuht nendivad, et Nabalaga seonduv sõltub poliitilistest otsustest, ja olukord enne valimispäeva ning pärast seda võivad erineda.

“Ei ole mõtet praegu tõmmelda. Ootame valimispäeva ära,” ütleb Kalev Ollo.

“Kui praegune minister lisauuringute lähteülesannet ei kinnita, jääb see järgmisele ministrile. Kui järgmine seda ei aktsepteeri, oleme uuesti seal, kus aasta tagasi,” kardavad keskkonnakaitsjad.

Samamoodi, nagu lisauuringute lähteülesanne, on elektroonilises postis ringluses ka Eesti ehitusmaavarade arengukava aastani 2020.

Nabalat puudutab kava sellega, et seal on osa Nabala lubjakivist kirjas aktiivse varuna. “Aktiivvaruna võeti see arvele nõukogudeaegse hinnangu järgi, mis pealegi kahtles, kas neid varusid kasutada tasub,” nendib keskkonnakaitsja Tanel Ots.

Keskkonnaministeerium on nüüd kaks korda kava eelnõu saatnud valitsusse kinnitamiseks, kuid on saanud selle ringitegemiseks tagasi.

Viimatise tagasisaatmise põhjendus oli valitsuse kommunikatsioonibüroo vahenduses see, et arengukava vajab täiendavat mõjuanalüüsi.

Ka kava valmimine jääb seega järgmise valitsuse aega.