Pole sul, kes habet siluks,
kartuleid kes kooriks.
Tulen sulle silmailuks,
kui mind võtad mooriks.
A. ITSKOK

Vaata tänapäeva jõulusalme juurde siit.

TÕRRE PÕHJAST
Lapsed on tänamatud. Mitu last on 25. detsembril kirjutanud jõuluvanale, et öelda aitäh?
RÉJEAN LÉVESQUE


INNA VAATLUS
INNA AEG

Jõuluraha aeg!

Sularahaga on kitsas käes. Meie alevis on niiviisi, et raha tuleb tikutulega taga otsida. Pangakontorit pole enam ammu. Pangabuss käib korra kuus ja siis peatub ainult nii lühikest aega, et enne kui järjekorra lõpp paistma hakkab, paneb uksed kinni ja sõidab järgmisse kohta.

Pangaautomaat meil on, aga sealt saab raha alatasa otsa. Miks saab otsa, küsite nüüd.

Asi on selles, et pensioni- ja toetusepäeval on automaadi ees pikk järjekord. Kõik tormavad seina seest raha välja võtma.

Mina muidugi sellisest katsumusest aru ei saa. Läksin 5. detsembril automaadi manu ja küsisin, et mis värk on, et miks nad kogu oma raha välja tahavad võtta?

Vastused olid seinast seina, kuid eriti meeldis mulle ühe mammi põhjendus.

“Mina seda masinat ei usalda, kust raha välja tuleb,” selgitas ta. “Võtan automaadist oma pensioni välja, siis lähen bussi peale, sõidan linna, viin suurema osa rahast panka oma nimele ja tulen koju tagasi. Mina usaldan ikka panka, mitte mingit seinapragu, kust raha antakse.”

See pole veel kõik. Nägin automaadi ees, kuidas üks memm sosistas masinale: “Üks, kaks, kolm, neli.” Mitu korda. Viimaks turtsus. “Automaat on jälle nii rikki läinud, et midagi ei tee.”
Läksin ligi, küsisin memmelt, et mis ta teeb.

“Mis ma teen? Pinnkoodi sisistan. Automaadi peal on ju kirjas, et sisistage PIN-kood,” ütles ta.

Laenasin talle oma päikeseprillid, et ta näeks, mis tegelikult on sisistamise asemel kirjutatud.

“No näete nüüd ise, et seda automaati ei saa kohe üldse usaldada,” ütles memm, sisestas koodi ja võttis kogu raha välja, et see linna panka viia.

Mu vanamees Ain pakkus välja ühe lahenduse, kuidas maal oleks sularaha rohkem käibel.

Kõige parem võimalus on tema sõnul järgmine. Naine ostab mehele poest pangakaardiga palju lahjat alkoholi, mees manustab tooted ära, naine viib tühjad pudelid-purgid poes asuvasse taaraautomaati, saab automaadist vastu tšeki, viib selle poodi ja saab müüjalt tšeki alusel sularaha vastu.

See on ringmäng, millest võidavad kõik, ütles Ain, kuid samas toonitas: on teaduslikult kinnitatud fakt, et mitte ühedki kuldsed käed ei jõua nii palju teenida, kui hõbekõri ära joob.



VAATAKS TÕTT
PRIIT PULLERITS:

“Ei maksa loota, et täitub nõukogude meditsiini ammune unelm: kui keegi üldse sureb, siis tingimata tervena.”

Postimees, 2. september 1998

ABIKS ELULE
Kui sul käsi käib halvasti, ära käi temaga!
ÕNNE NÕU

PAREM SÕNAL SABAST
Parem kukkuda kingiga vanni, kui vangiga kinni.
Parem konte tuulutada, kui tonte kuulutada.
Parem muru kasutada, kui karu musutada.
Parem päikseline ätt kui äikseline pätt.
Parem muigav rass kui ruigav mass.
ANDRES ÜLVISTE

PEALT KUULDUD
“Miks selgeltnägija lahti lasti?”
“Sest ta ei näinud seda ette.”
NETI RENT

PEALT NÄHTUD
Jalgpallur röökis ja väänles maas ning etendas nii põrgulikku valu, et meeskonnakaaslased ise lõpetasid ta piinad.
NETI RENT