Naeris: Meditsiin aitab ka terveid
Kuid pruugib neil vaid lehitseda kunagist populaarset raamatut “Tervise ABC” või guugeldada mõnd sõpradelt või tuttavatelt kuuldud sümptomit, kui selgub, et oma arust tervel ja ennast suurepäraselt tundval inimesel võib olla kümneid või isegi sadu haigusi, mille olemasolust tal endal aimugi polnud.
“Säärane huupi haiguste otsimine on põhjendamatu ja ebateaduslik,” selgitas “Naerile” Eesti Hüpohondria Instituudi geeni-, veeni- ja hügieenilabori juhataja Valdur Rindkere (PhD, WtF).
“Selleks ongi olemas geeniteadus, mis inimestele nende võimalike haiguste teaduspõhisel diagnoosimisel appi tuleb. Geenilaboril on vaja kõigest paar tilka verd,” lisas hüpohondriadoktor Rindkere.
Verd analüüsides on teadlastel lihtne välja selgitada, milliseid pärilikke või päriliku eelsoodumusega haigusi organism endas kannab.
Pärilikud on need haigused, mis on tingitud mutatsioonidest ehk muutustest raku geneetilises materjalis. Sääraseid haigusi on avastatud enam kui 7000. Kahjuks pole enamikul inimestest neist õrna aimugi.
Pärilike haiguste hulgas on näiteks Huntingtoni tõbi, Marfani sündroom, kurttummus, hemofiilia, soomustõbi ning mitmed teised haigused, mille põhjustajaks on muutused homoloogiliste kromosoomide arvu kordsuses.
Teadlase sõnul elavad paljud inimesed terve elu hea tervisega ja surevad väga kõrges eas, teadmata, et neil oleks olnud võimalus haigestuda lühinägelikkusesse, skisofreeniasse, hüpertooniasse, põdeda alkoholismi, reumat ning psoriaasi, haigestuda mitmetesse kasvajatesse, tsöliaakiasse ja paljudesse teistesse haigustesse.
Tänu teaduse arengule võivad nüüd ka terved inimesed tunda end täisväärtuslike patsientidena ning minna julgelt oma tulevikule vastu teadmisega, et iga päev võib neid tabada mõni haigus, seisund või sündroom, mille olemasolu nad teadlaste abita ei oskaks isegi kahtlustada
.
SERGEI KRAANA
“Naeri” hüpohondriareporter
