Naised hakkavad riistu näitama
“Avinurme puutöö üldnimetus oli riistad,” ütleb elulaadikeskuse projektijuht Küllike Pärn. “Olid riistameistrid ja käidi riistadega laadal.”
Praegu on Pärna sõnul Avinurme suurimaks tööandjaks kepivabrik, kus valmistatakse tööriistadele ümaraid varsi.
Seda juttu räägib ta kiriku vastas paiknevas endises pastoraadihoones, mille peapiiskop Andres Põder pühitses eelmisel reedel elulaadikeskusena. Kuna kogudusel oli kaks pastoraati, otsustati neist vanimasse, 105aastasesse majja rajada keskus, mis ühendaks vanad traditsioonid ja moodsad lahendused.
Kogudus, vald ning kultuuri ja hariduse selts Nurmetuled moodustasid sihtasutuse, mis taotles 16,2 miljonit krooni maksma läinud elulaadikeskuse käivitamiseks EASist 13,8 miljonit krooni toetust. Lisaks esitati töötubade käimalükkamiseks mitu projekti LEADER-programmi.
Maja sai ilus. Säilitati kõik mis vähegi võimalik. Eriti uhked on nõu ja jõuga aidanud kohalikud inimesed käsitsi valatud originaalakna- ja ukseklaaside üle.
Ainulaadne on ka Saaremaa paadimeistrite valmistatud painutatud vineerist trepp.
Saalis pakuvad istumisvõimalust Lutheri vabriku Avinurme pidulike toolide koopiad, mis on treitud praeguste kohalike meistrite poolt.
“Maja mõte on hoida ja õpetada seda, mida siin kogu aeg tehtud,” ütleb Küllike Pärn.
Alumisel korrusel on sisse seatud töötoad – ühes saab tutvuda endisaegsete puutöömasinatega ja seal hakkavad toimuma ka mitmesugused kursused. Järgmisel nädalal õpetatakse näiteks puulusikate valmistamist.
Teises töötoas on aga üles pandud kaasaegsed puutööpingid, kus saab läbi viia kohalike meistrite täiendkoolitust.
Teisel korrusel on naiste käsitöötuba, kuhu oodatakse emasid ja tütreid. Seal hakatakse õpetama näputööd ja ka kangastelgedel kudumist.
Tünnilaudu kuivatatakse ahju peal
Lisaks asub hoone teisel korrusel suur näitusesaal, kuhu on välja pandud läbilõige enam kui saja aasta jooksul valminud riistadest.
Avinurme oli ja on ka praegu Eesti suurim puutöönduskeskus. Seal valmistatakse tarbeesemeid – mööblit, laastkorve, tünne, saunakibusid, õllekappasid, puidust lusikaid ja pannilabidaid ning isegi laastudest lambikupleid.
Puidutöötlemisettevõtteid on kümmekond, lisaks mitukümmend füüsilisest isikust ettevõtjat. Jaanilaupäeval toimuvale XI tünnilaadale pannakse puidutöö kogu oma ilus laadalistele vaatamiseks ja ostmiseks välja. Ka elulaadikeskuses on kohalike meistrite toodang müügil.
Lisaks on majas õppeköök, mille varustus paneb suu vett jooksma enamikul kokandusõpetajatel.
“Sellel köögipoolel õpetatakse tegema vanaemaaegseid toite,” lausub Pärn punastest tellistest laotud pliidi ja leivaahju juures. Uhiuues ahjus tahetakse tünnilaadaks küpsetada õlleleivad. Ahi on hiigelsuur, valmistatud kohalike tavade kohaselt ja selle peale on ehitatud tünnilaudade kuivatamiseks spetsiaal-
ne koht.
Teine pool köögist on sisustatud tehnika viimase sõna kohaselt, ei puudu isegi jäätisemasin.
Plaanis on korraldada või ja kohupiima valmistamise kursusi ning enne jõule õpetada ka süldikeetmist, rääkimata peenematest roogadest.
Kursuslased saavad lasta toitudel hea maitsta endises pastori söögitoas, mis leiab oma piraka ovaalse laua ja antiiksete toolidega kasutust serveerimisruumina.
Plaan on hakata toitlustama ka turismigruppe, pulmi, sünnipäevi ja matuseid. Selleks on alumisel korrusel pidulik saal, mida külmadel kuudel kasutatakse talvekirikuna, aga sobib ka seminaride läbiviimiseks. Seal saab korraldada ka näitusi.
Elulaadikeskuses on kokku seitse multimeediaekraani, kust saab vaadata õppefilme, mille teemad varieeruvad loodusloost kuni kohaliku kultuurilooni.
“Kui on keskus, kuhu tulla, arenevad kõrval ka teised ettevõtted,” on Küllike Pärn veendunud.
Puiduaidas näeb Avinurme eri tahke
Teisel pool teed avatakse homme uhiuus heledaks peitsitud palkidest hoone – Avinurme puiduait. “Turunõudlus tingis sellise hoone ehituse,” ütleb puiduettevõtte AS E. Strauss turundusjuht Eveli Tooming. Kuna suvel käib nende ettevõttes laastkorvide ja saunakibude valmistamist uudistamas neli-viis bussitäit turiste päevas, oli hädasti suuremat ruumi vaja.
“Nad tahavad peamiselt kahte asja,” märgib Tooming. “Tualetis käia ja tootmist näha.”
Puiduaidas saab mõlemad soovid rahuldatud, kuna seal on kolm tualetti ning saab näha laastkorvide valmistamist ja nendele piltide maalimist. Ruumid on ka kahe töötoa jaoks, millest ühes saab laastu tõmmata ja korve punuda ning teises leiba küpsetada.
Lisaks on kohalike puitkäsitööettevõtete toodangu müügiks välja panemise pind senisest palju avaram. Soklikorrusel on saunatuba – sealt saab kogu puidust saunasisustuse, alates voodrilaudadest ja kümblustünnidest ning lõpetades saunakibude ja pea- ning jalaalustega. Põhikorrusel on aga Avinurme seelikumustritriibulise leti ümber tutvumiseks lai valik mitme ettevõtte toodangut.
“Tahame tuua Avinurme eri tahke välja,” ütleb Eveli Tooming. E. Strauss on pereettevõttest välja kasvanud paarikümne töötajaga ettevõte, mis valmistab peamiselt laast- ja tugevamaid spoonkorve ning on Eesti suurim kibutootja.
Sortimendis on kokku üle 300 toote ja 80% toodangust müüakse piiri taha. Peamiselt Soome, Lätti, Leetu, Skandinaavia maadesse ja Jaapanisse.
“Jaapanlased kiidavad väga Eesti käsitööd,” märgib ettevõtte turundusjuht. “Sinna lähevad peamiselt korvid ja painutatud kerega riistad ehk nõud, aga ka pits ja käsitsi kootud kindad.”
Avinurme puiduaida ehitus läks maksma 6,1 mln kr ja poole sellest moodustas EASi toetus. Omanikud loodavad, et puiduaita külastab 10 000 turisti aastas.
Millal minna?
- Elulaadikeskus on avatud teisipäevast reedeni kl 10–18 ja laupäeval-pühapäeval 10–15.
- 18. juunil avatakse Avinurme puiduait, mis on avatud esmaspäevast laupäevani kl 10–19 ja pühapäeval 10–16.
- 23. juunil toimub Avinurme staadionil tünnilaat.
- 25. juunil on Avinurmes Maalehe ja ERRi ühise saate “Lauluga maale” salvestus, ühislaulmist veavad Gerli Padar ja Jüri Aarma, külaliseks on Anne Veski.
