Nalja peab saama! Harrastusnäitlejad hüppavad naba paigast
Kuna harrastusteatri näitlejad teevad teatrit särasilmselt kõigi muude tegevuste ja kohustuste kõrvalt, paneb neid sageli muretsema ajapuudus. Ühiseid aegu proovide jaoks on raske leida, ning kuigi palju oleks veel teha, lähenevad esietendused meeletu kiirusega. Lavastajatele valmistab muret dekoratsioonide ja rekvisiitide kogumine, kuid nagu hea võidab alati kurja, leiavad ka kõik probleemid lahenduse ning üle Eesti valmivad väga vahvad ja omanäolised etendused.
Kui inimestele elamust pakkuda siira sooviga, saab ka mitte millestki teatrit teha, on Eesti Näitejuhtide Teatritrupi looja Viivi Metslaid veendunud. Üle-eestiline harrastusteatrite juhtidest koosnev kollektiiv valmistus möödunud nädalavahetusel hoogsalt suvekooli etenduseks, mis kannab pealkirja “Härra Punttila ja tema sulane Matti”.
Profid ja harrastajad
Lavastaja Ingo Normeti sõnul on tegu klassikaliselt hea komöödiaga. Normet, kes elus teist korda töötab koos harrastajatega, leiab, et see on väga sümpaatne seltskond, kes harjunud lühikese ajaga palju tööd ära tegema.
“Igas inimeses on mingisugused värvid, mida kasutades mõjub ta orgaaniliselt,” räägib Normet ning lisab, et kui kutselistel näitlejatel on väli laiem, siis harrastajate puhul tuleb need värvid lihtsalt üles leida. Suvekooli eesmärk ongi viia kokku professionaalne lavastaja ning harrastusteatrite juhid, et viimased saaksid praktikas omandatud oskusi oma truppide peal kasutada. Selle tulemusel sünnib juba 17. aastat etendus, mida mängitakse igal aastal Eestimaa eri paigus.
Kui Eesti Näitejuhtide Teatritrupp koosneb harrastusteatrite juhtidest, kes omandavad oskusi professionaalse lavastaja taktikepi all, siis Põlvamaal Pääsna külas tegutseval harrastustrupil on samuti võimalus koostööd teha professionaalse lavastaja ja näitleja Meelis Hansinguga.
Möödunudaastane Hansingu lavastastud “Kuurort Ruusa” osutus niivõrd menukaks, et lavastaja ja näitlejate vaheline hea sünergia oli ka tänavuse suveetenduse koostöö ajendiks. Erand harrastajate seas on kutseline laulja ja näitleja Jaan Willem Sibul, kelle võimas hääl külamuusikali värssides ja lauldes kõlab.
“Mul oli väga meeldiv kohtuda uute inimestega, kelle tegelik töö ei ole teater,” räägib Sibul, kelle sõnul on tore kutseliste näitlejate ringist välja pääseda. “Rahvalikud mõnusad laulud, hea mahlakas huumor,” hindab ta väga etendust, mille autoriteks on Eesti kultuuris “kolm väärikat taati” − Ojakäär, Raud ja Süvalep.
Harrastusnäitleja Janno Rüütle räägib, et algul olid proovid rasked, aga mida aeg edasi, seda rohkem hakkas etendus ilmet võtma: “Proovide peale on palju aega kulunud oma töö ja pere arvelt,” on harrastusnäitlejatele pähkliks põhitöö ja teatri vahel aega jagada.
Kaisma Võsateateri suvelavastusest jookseb läbi palju keerulisi suhteliine, mis viivad publiku külajandiga “Tiiul tosin vanemaid” 1933. aastasse. Etendust valides oli lavastaja Imbi Tõnissoni sõnul oluline, et see sobiks kokku kohaliku platsiga, oleks naljakas, pakuks vaheldust näitlejatele ning meeldiks ka publikule. “Ei taheta midagi tõsist,” on Tõnisson lavastades arvestanud rahva soove.
Ajastutruu värk
Külajandis on kõik tõepärane ning elust enesest: maja on akna ja uksega, katus pea kohal ning päris ait õuel. Alati otsitakse välja ajastule vastavad serviisid, nõud ja riietus. Sel aastal on riietuse leidmine lavastaja sõnul üks keerulisemaid asju. Vanasse talutükki on vajalikke tarbeid leida lihtsam, et tegu on peenema tükiga, kuuluvad 1933. aasta juurde tualetid ja kübarad, seega tuleb osa riietusest lasta spetsiaalselt õmmelda.
Raplamaa Vana-Vigala näitetrupp mängib tänavu suvel Enn Vaigru külajanti “Kraavihallid”, mis on klišeesid täis külapundile sobiv vahva näitemäng. “Hästi palju on ära tunda süžeesid ja mõttekäike,” räägib lavastaja Astra Põldma ning toob näitena paralleele praeguse aja noorte tööotsijatest soomemeestega. Ta lisab, et etenduses ei jää puudu ka laulust, tantsust ja ilusast armastusest.
Lavastus on Põldma sõnul endaga kaasa toonud ka autoriõigustega kaasnevaid formaalseid raskusi, kuid kõige keerukam on kogu näitetruppi korraga kokku saada. Dialooge on külajandis vähe, kuid see-eest palju massistseene, mis tähendab, et proove saab teha vaid siis, kui enamik trupist on koos. “Oskame üksteist hinnata ja aidata”, on 20 aastat kogemust näitetruppi õpetanud.
Nagu harrastusteatritel tavaks on, võetakse osatäitjate riietamisel abiks kodused varud ning kaltsukad. Lisaks sellele on trupil tuttav õmbleja, kes vajadusel riietusega abistab. “Lihtsamad asjad õmblen ise, aga kui midagi peenemat on vaja, laseme õmmelda,” räägib Põldma. Et etendus kantakse ette Sillaotsa talumuuseumis, kasutatakse õhkkonna loomiseks sealset keskkonda. “Kõige parem on see tükk seal, sest meil on konkreetselt teada, kus me mängime!”
Teatrisoovitusi
- “Tiiul tosin vanemaid”. Külajant kahes vaatuses.
Etendused: 5.−6. juulil, 26.−27. juulil, 2.−3. augustil kell 19 Kaisma suurjärve aida juures. Lavastaja: Imbi Tõnisson.
- “Kraavihallid”. Külajant kahes vaatuses.
Etendused: 22. juunil kontsertesitlus suvelavastusest Jaama jaanitulel, 6. juulil esietendus Vigala küladepäeval Vana-Vigala rahvamajas, 13. juulil ja 17. juulil Sillaotsa Talumuuseumis.
Lavastaja: Astra Põldma.
- “Härra Punttila ja tema sulane Matti”. Rahvatükk kahes vaatuses. Etendused: 19. ja 20. juulil kell 19 Raplamaal Kaiu jaanituleplatsil. Lavastaja: Ingo Normet.
- “Suveöö ilmsi”. Külamuusikal kahes vaatuses.
Etendused: 18.−21. juunil kell 19 ja 22.−23. juunil kell 17 Põlvamaal Räpina vallas Pääsna külas Maarjalille talus. Lavastaja: Meelis Hansing.
