Neeme Raud: Loodan, et kirev elu jätkub

Rohke raha teenimise asemel on ERRi korrespondent New Yorgis Neeme Raud alati tahtnud, et tema elu huvitav oleks.

Aastaid tagasi istusime koos pärast teatrikülastust ühes Broadway kohvikus. Oli lugu, kus kaks meesnäitlejat mängisid laval umbes viitteist eri rolli — pooled neist naiste omad. Vahepeal jäi mulje, et laval on neid rohkem kui kaks. Kas tuleb meelde?

Tuleb küll. See oli üks hea off-Broadway lavastus.

Siis küsisid sa, kas ma tean, miks ettekandjad siin nii silmapaistvalt ilusad on. Ma ei osanud selle peale midagi öelda.

See on ka meeles. Ja see on siiani nii. Mitte ainult Broadwayl. Sajad noored tüdrukud ootavad, et mõnes lähedases trupis vabaneks ükski, olgu või statisti koht. Siis kutsutaks keegi neist audition’ile, prooviesinemisele, ja saatus võib naeratada. Vahepeal teenitakse leivaraha näiteks ettekandjana.

Kedagi ikka kutsutakse ka?

Väga väheseid. Aga peab lihtsalt olema õiges kohas õigel ajal. Siis võib saatus naeratada. Nagu meie Hanna-Liina Võsaga juhtus. Tüdruk oli just New Yorgist ära sõitmas, kui tema agent talle helistas, et tulgu proovile. Läks ja sai telesarja, muide koos Sharon Stone’iga mängima. Imesid juhtub. Ja nagu ütlesin, mitte ainult Broadwayl. Kui käisin Los Angeleses tudengi-Oscareid kajastamas, nägin seal sama pilti. New York, Manhattan, Broad-way — kummaline paikkond. Isegi lapsed on seal kuidagi tõsised ja täiskasvanumad. Pealegi tundub neid seal vähe olevat.

Manhattan — see ongi tüüpiline vallaliste koht. Kui luuakse pere, kolitakse sealt tavaliselt eemale.

Elamise reeglid on seal tõepoolest teised. Laste puhul ka. Siin Eestis on üsna tavaline, et koolijüts tuleb pärast kooli, ranits seljas, üksi koju, seal võib vanem selle eest üsna suure trahvi saada. Isegi lapse õhtul üksi koju jätmine on karistatav. Sellele vaatamata, et pärast kunagise linnapea Giuliani nulltolerantsi reeglite kehtestamist on New Yorki juba üle kümne aasta tituleeritud kõige ohutumaks suurlinnaks. Manhattanit seda enam.