Neljapäevast on kõik oodatud Maamessile
Tartu Näituste tegevjuht Alo Pettai kinnitab, et majanduslikult keeruline aeg sunnib messikorraldajaid pingutama. Kui pealinnas on mitmed kavandatud üritused saanud teoks tunduvalt väiksemas mahus või isegi ära jäänud, siis Tartu Näituste tänavuses kalendris toimuvad kõik plaanitud messid.
“Ilmselt toovad firmad sellel aastal tunamullusega võrreldes natuke vähem tehnikat välja. Samas on hea meel, et osavõtvate eksponentide arv on suurenenud. Meie hallid ja platsid tulevad tehnikat täis,” räägib Pettai.
Traktorid ja kombainid on kallid, maksavad miljoneid ja ostetakse ikka liisinguga ehk pankade abiga.
Praegu ollakse laenuraha väljastamisel ettevaatlikumad ning see on kallim kui mõne aasta eest. Kui põllumehel on vettpidav äriplaan, peaks ta soovitud laenu uue laaduri või talu kütmiseks vajaliku katla soetamisel ikka saama.
Maamessi projektijuhi Margus Kikkuli arvates on firmadel huvi messil osalemiseks olemas. Otsustamist viimasele minutile pole seni jäetud. Kalkuleeritakse rohkem ja loetakse raha, samas saadakse aru, et praegune aeg on ikkagi pilk tulevikku. “Jürikuu alguseks saime 200 osalevat firmat täis, eesmärk on registreerida Maamessile 250 osalejat. See oleks kõigi aegade rekord,” räägib Kikkul.
Igal aastal on Maamessi korraldajatele nuhtlus välialade pehme pinnas. Tänavu sulas hallide ümbert lumi märkamatult, ehkki kevadisel pööripäeval olid veel ümberringi meetrised hanged. Korraldajad loodavad ilmataadiga head kokkulepet ja rasketehnika toomine hallide ümber asuvatele platsidele ei tohiks olla probleem.
Maamess toidab linna
Kui enamiku suurürituste ja näitustega kipub nii olema, et esimestel aastatel korraldatakse neid väiksemates kohtades, siis hiljem kolivad need üle pealinna.
Maamessiga on vastupidi. Emajõe kaldale on koondunud ajalooliselt Eesti põllumajandusharidus ja teadus ning see on põhjus, miks Maamessi korraldatakse jätkuvalt Tartus. Traditsioon on tähtis. Möödunud sajandi 30. aastatel oli Tartu kuulus üleriigiliste väljanäituste poolest.
Nüüdseks on omaaegne traditsioon taastatud ja Tartu populaarsus Maamessi korraldamisega kogub tuntust. Jürikuu mõne päevaga jäetakse linna mitu miljonit krooni. Tööd saavad siinsed hotellid, teenindusasutused ja toitlustuskohad. Maamess ja maamees toidavad linna!
Korraga toimub linnas kaks suurüritust. Tänavu saab Maamessi ajal Tartu metsapealinnaks. Avatakse ka metsanädal ja tähistatakse 90 aasta möödumist metsandushariduse andmisest Emajõe kaldal. Tartus kohtuvad 22.–24. aprillini kõik metsandusega seotud spetsialistid.
Traditsioonilised üritused
Tänavusel Maamessil toimuvad kõik traditsioonilised üritused. Tiksoja metsas toimub metsatehnika demo. Messiplatsil leiab aset raievõistlus, kus on võimalik kaasa elada nii külalisvõistlejatele kui omadele meestele. Aset leiavad tehnika esmaesitlused ja seda kõike on masu kohta rohkesti.
Aiandushuvilised saavad kolme messipäeva jooksul soetada vajaliku kevadisse aeda – istikud, seemned, lillesibulad, tarvikud. Esimest korda on Maamessil oma boksiga Euroopa Liidu põllumajanduse direktoraadi kõrged ametnikud, kes varmalt selgitavad Brüsseli keerulist põllumajanduspoliitikat.
Kilbile rohelisem elu
Maamess propageerib rohkem kui varem keskkonnateadlikkust ja rohelisemat elu. Korraldajad soovitavad messile jalgrattaga tulemist. Linnapoolse pääsla kõrval avatakse eraldi parkla, kuhu saab jätta sõiduvahendi ning soovi korral teha kevadise hoolduse. Selle eest annetatav rahasumma läheb TÜ Kliinikumi lastefondile.
Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala tudengid ehitavad messikülastajate pilgu all välialale suitsusauna ja korraldavad samas huvilistele asjakohase seminari.
