Nigulapäeva udu toob soojad jõulud
7. Tõnnipäev. Tõnn on koduhaldjas.
21.–24. Jõulud on maarahva aastavahetuspühad, mis kestavad pööripäevast uue aastani. Jõululaupäev (24.12.) on seejuures vana-aastaõhtu. Jõuluks puhastatakse hoolega kogu majapidamine ning valmistatakse rikkalikult piduroogi. Leib ja liha peavad laual olema kogu pühadeaja. Püsitakse kodus, puhatakse, mängitakse jõulumänge ning süüakse hästi. Jõululaupäeval käiakse enne päevaloojangut saunas, öösel hoitakse tuli toas ja voodid hingede jaoks vabad. Uusaastaööl või -hommikul puhta ja värske veega silmade pesemine annab tervist kogu aastaks.
25. Ajastaja päev ehk uusaasta. Mehed ja poisid käivad külas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nüüd pikemaks minema.
Kuu kõvad ja pehmed ajad
2. päev kell 9.32 – täiskuu.
4. päev – täiskuu pehme aja algus.
9. päev – Kuu viimane veerand, kõva aja algus.
14. päev – vana kuu pehme aja algus.
16. päev kell 14.03 – Kuu loomine.
18. päev – noorkuu kõva aja algus.
24. päev – Kuu esimene veerand, pehme aja algus.
29. päev – täiskuu kõva aja algus.
31. päev kell 21.14 – täiskuu.
- Pehmel ajal raiutakse võsa ja külvatakse kõike, mis kasvatab alla.
- Kõval ajal külvatakse kõike, mis kasvatab peale.
- Kõvad-pehmed ajad ei tühista noore ja vana kuu üldtuntud tähendusi.
Allikas: “Maavalla kalender 10 222 (2009)”, Maavalla Koda
Ilma ennustamine läbi vanarahva tarkuse
- Nigulapäeva (6. detsember) külm kestab kolmekuningapäevani (6. jaanuar).
- Nigul laseb talve sisse.
- Kui detsember on vihmane ja tuuline, siis ei saa õiget talve.
- Kui toomapäev (21. detsember) tuiskab, siis tuiskab talve läbi.
- On talvisel pööripäeval tuul põhjast, tuleb külm talv järele.
- Jõulu tuisus on õunad ja marjad varjul.
- On jõulu ajal külm, tuleb jaanipäeval kuiva; on sula – siis Jaan vihmane.
- Rohelised jõulud – valged lihavõtted.
- Selge ja vaikne aastavahetuseöö kuulutab head uut aastat.
