Nii lihtne see ongi: pudel peeti ja kolm latikat
Sellist tormijooksu valimiskastile kui tillukeses Alajõe vallas ei nähtud läinud pühapäeval mitte kusagil mujal Eestis.
Rahvas vooris ja vooris. Üha uued ja uued autod peatusid rahvamaja õues.
Viimasena astus täpselt kell kaheksa õhtul üle rahvamaja lävepaku Nadežda. “Ema sundis,” tunnistas Kohtla-Järvel elav noor naine, enne kui pimeduses ootavasse valgesse kaubikusse tagasi vupsas.
Kui ma pühapäeva hommikul Alajõele jõudsin, oli suurem osa nimekirjadesse kantud 714 hääleõiguslikust inimesest eelhääletamisel oma kodanikukohuse juba täitnud. Tervelt 420 inimest. Kus täpselt, teab vaid tuul väljal. Eelvalimistel ei pruukinud ju Alajõele tulla.
Ometi vooris rahvas ka Alajõel.
“Tulid inimesed nagu pildigaleriid,” jutustab üks valimiskomisjoni liige mõne valija tugevaid tätoveeringuid meenutades. “Mõned olid lausa laksu all.”
Kui valimiskomisjon pühapäeva õhtul otsad kokku tõmbas, selgus, et tilluke vald on püstitanud valimistest osavõtu protsendiga Eesti seekordse rekordi.
Kuigi Tallinn kilkas rekordiliselt kõrge 65,74protsendise valimisaktiivsusega, jääb see Alajõe omast kaugele maha. Siin käis valimas 87,11 protsenti nimekirjadesse kantud inimestest.
See oli hädakaitse
Mõni nädal tagasi kirjutasin loo “Alajõe volikogu valivad surnud hinged” (vt ML, 1. oktoober). Pärast seda veetsin mitu pikka päeva Ida-Virumaa tööstuslinnade agulites.
Alajõe valla elanikuks registreeritud hingede ülesleidmine pole naljaasi. Mul vedas. Pärast seda, kui esimese üles leidsin, oli järgmise kolmeni jõudmine hulga kergem.
Need olid elu hammasrataste vahele jäänud Narva, Jõhvi ja Kohtla-Järve inimesed. Igaühel neist oma lugu, kuidas neist paari kuu eest Alajõe valla kodanikud said.
Üks jutustas, kuidas talle tööbörsi ukse taga ettepanek tehti. Teine, kuidas temani kunagiste Alajõe tutvuste kaudu jõuti.
Lootusetus olukorras inimene on tühise meelehea eest paljugagi nõus.
Kes alustas seekordset võidujooksu surnud hingede peale, on raske öelda. Kuid nii Vasknarvas elav Galina Vohmjanina valimisliidust Kohalik Rahvas kui ka sama küla mees Vadim Ivanov valimisliidust Koduvald väidavad kindlalt, et see oli Vassili Satšuk (kunagine tuntud allilmategelane — toim).
Ühel juulikuu päeval kirjutas Satšuk enda majja Vasknarvas hoobilt sisse 28 hinge.
Pärast seda hakkas suure hooga sedasama tegema ka Vohmjanina valimisliit Kohalik Rahvas.
Volikogu esimees Sergei Asmus möllis talle kuuluvasse majja üheksa hinge. Vana kalur Anatoli Raibuškin oma kahte majja 17 hinge.
Vohmjanina sõnul oli see üksnes enesekaitseks. “Meie parteis on ausad inimesed,” kinnitas ta. “Ausad ja korralikud inimesed.”
Vohmjanina ise ei registreerinud oma majja ühtegi surnud hinge. “Iga inimene ei hakka ennast parmude ees alandama.”
Valimisliitu Kohalik Rahvas nimetatakse ka Peipsi kalakuninga Paul Kärbergi valimisliiduks.
Rivaalitseva valimisliidu Rahva Valik juht Viktor Teperik väidab, et Kärbergi surnud hinged on asotsiaalid. “Joodikud ja narkomaanid. Nad kirjutasid neid tervete bussitäite kaupa enda hoonetesse sisse.”
Teperik räägib 180 hingest.
Vadim Ivanov nägi oma silmaga vallavalitsuse laual Viru vangla blankette. “Isegi türmist tulnud kirjutati sisse,” ägestub ta.
Seda, et kõik valimisliidud on surnud hingi sisse möllinud, mehed ei eita, kuid tõmbavad enda ja konkurentide vahele siiski selge piiri.
“Meie püüdsime kaasa tõmmata oma inimesi, kes hääletaks meie liidu ja isiklikult minu poolt,” seletab Viktor Teperik. “Need on töötavad inimesed, firmaomanikud, kelle maksuraha hakkab edaspidi valda tulema.”
Rahva Valik on nn Ida-Viru ärimeeste valimisliit, mille heaks püüdis surnud hingi ka kunagine allilmategelane Satšuk.
Ja ennäe, pühapäeval ühel hetkel ulatab valimisjaoskonna ees mulle terekäe väikest kasvu sportlik mees, tutvustades ennast: “Satšuk.”
Ainuüksi tema nime kuulmine ajab paljudel veel ka täna kananaha ihule.
Tegelikkuses osutub nüüdne lugupeetud ärimees Vassili Satšuk igati sümpaatseks inimeseks. Vasknarva elanik saabus Alajõele koos kasutütar Irina Sidorovaga.
Pudel parmatuhha’t
Lõuna paiku, kui inimeste voorimises on väike paus tekkinud, käin Kohtla-Järvel ja Jõhvis. Hulk surnud hingi, kes viimastel kuudel Alajõe valda sisse mölliti, elab just seal.
Mõnega neist olen juba varem kohtunud.
Nüüd loodan tuttavate surnud hingede käest järele küsida, kus nemad oma kodanikukohust täitsid ja kuidas nende tegu ka hinnati.
Sergei (kõik nimed on muudetud — toim) viidi eelhääletamise ajal bussiga Kohtla-Järve ühte valimisjaoskonda, mis asus kutsekoolis.
“See oli esmaspäeval,” räägib Sergei. “Meid oli päris palju.”
Sergei ei ütle otse välja, millist meelehead ta oma “kodanikukohuse” täitmise eest sai. Näitab vaid nipsuga vastu kaela.
Erinevalt Sergeist tuldi Andreile ja veel kahele surnud hingele Alajõelt järele. Nemad täitsid oma kodanikukohust Alajõe valimisjaoskonnas.
Pärast said mehed kaupluse Nord juures pudeli peeti ja kolm latikat.
“Prohhorova andis pudeli,” seletab Andrei õuna närides. “Aga seda pärast hääletamist.”
Kaupluses Nord müüakse kahte sorti nn peeti — 777 ja Kuldne Sügis.
Andrei ei häbene tunnistamast, et andis oma hääle kaupluse juhatajale Natalja Prohhorovale.
Prohhorova on kohaliku oligarhi Paul Kärbergi valimisliidu Kohalik Rahvas üks häälemagneteid.
“Kas vastab tõele, et olete parmatuhha eest hääli ostnud?” küsin valimispäeva õhtul volikogu seniselt aseesimehelt Natalja Prohhorovalt.
“Mul ei ole vajadust hääli osta,” jääb poepidaja rahulikuks.
“See oli kingitus,” irvitab kaupluse lähedal elav Jüri Päll ning jutustab, et paljud saavad kohalikus poes kaupa n-ö vihiku peale.
“Nad ähvardasid mind!”
Veel üks kohtumine Vasknarvas. Kunagi tegeles Jelena Tsõganova Pulkovo observatooriumis kosmose uurimisega. Viimased aastad on raadioinseneri haridusega naine täitnud Vasknarvas kojamehe ja kalmistuvahi ülesandeid.
Ta ei kaeba. Vasknarvas tuleb leppida igasuguse tööotsaga. Kolm aastat tagasi maksis vald talle 500 krooni kuus, nüüd annab miinimumpalga.
Jelena mees töötas aastaid kalurina Paul Kärbergi juures. Paar aastat tagasi jäi mees töötuks. Jelena kojamehepalk on pere ainus stabiilne sissetulek.
Laupäeval, 10. oktoobril tabas raadiofüüsikust kojanaist šokk. Tsõganovite värava taga seisid kaks tähtsat meest — kalakuningas Kärberg ja volikogu esimees Sergei Asmus.
“Kärberg palus isiklikku kinnitust, et me hääletame nende poolt,” jutustab Jelena Tsõganova.
Pärast seda, kui mees ütles, et nad ei tea veel, kelle poolt hääletada, lausunud Kärberg: “Tähendab, sinu naine ei taha vallas töötada.”
Selle üllatava visiidi kohta tegi Jelena Tsõganova avalduse politseile. “Vähe sellest, et mu mees jäi tööta. Nüüd ähvardab ta ka mind.”
Enamik kohalikke eelistab aga vaikida sellest, kuidas nende hääl kätte saadakse.
Kohalikud volikogus vähemuses
Pühapäeva hilisõhtul saabub kuumaksköetud rahvamajja selgus.
Kaitsepolitsei auto, mis kõik need päevad valimisjaoskonna ees seisis, on lahkunud.
Pimeduses mühiseb Peipsi.
Siis tehakse teatavaks tulemused. Kalakuningas Kärbergi valimisliit Kohalik Rahvas sai 297 häält ja volikogus neli kohta.
Valimisliidule Rahva Valik anti 173 häält ja kaks kohta volikogus.
Kõige vähem hääli — 144 — ja ühe koha sai kauaaegse vallavanema Natalja Varkki valimisliit Koduvald. Aastaid valla absoluutne häältemagnet olnud Varkki ise jäi 30 häälega volikogu ukse taha.
250 surnud hinge olid oma “kodanikukohuse” täitnud. Seitsmest volinikukohast said Alajõe püsielanikud endale vaid kolm.
Nadežda Eero, Dimitri Kärberg ja Irina Sidorova elavad Tallinnas, Viktor Teperik Jõhvis.
“Mina elan paljudes kohtades,” seletab 34 häälega volikokku pääsenud Satšuki kasutütar Sidorova. “Tallinnas, Kohtla-Järvel, Vasknarvas.” Samas ei oska noor naine öelda, kus tema päriskodu asub.
Kõige markantsemad ongi kahe mõjuka ärimehe — Vassili Satšuki kasutütre Irina Sidorova ja Paul Kärbergi lihase poja Dimitri juhtumid.
Vallas pea tundmatu noormees Dimitri Kärberg kogus 33 häält ning valiti Alajõe volikogu liikmeks.
“Teda ei tunne siin keegi,” on kauaaegne vallavanem Natalja Varkki Dimitri Kärbergist rääkides napisõnaline. “Isegi mina olen teda vaid korra näinud, sedagi notari juures.”
Viktor Teperik lisab: “Me teame teda inimesena, kes mängis kasiinos papa miljonid maha.” Ja küsib: “Kas nüüd tehakse ka meie valda kasiino?”
Noorukese juristi Irina Sidorova volikogusse saamisele aitasid suure tõenäosusega kaasa kasuisa majja augustis sisse möllitud 28 surnud hinge.
Irina Sidorova ise neid surnud hingedeks ei pea. “Mul tekkis mõte valimistel kandideerida,” jutustab hiljuti Tartu ülikooli lõpetanud neiu.
Irina rääkinud sellest oma lähedaste ja tuttavatega. Nood küsinud, kuidas teda aidata.
“Ma andsin nõusoleku, et nad saaksid end minu majja sisse registreerida,” räägib tulevikus Tallinna ühes advokaadibüroos karjääri jätkav Alajõe rahvasaadik Sidorova. “See oli nende soov.”
Valimisteni Viru maakohtus töötanud noor naine tunneb paragrahve: “Seadus seda ei keela.”
Minu küsimuse peale, kuidas 28 lugupeetud inimest Vasknarva küla keskel asuvasse mitte just kõige suuremasse majja elama mahuvad, vastab Sidorova: “Loomulikult kordamööda.”
39 häälega pääses volikogusse ka kalakuninga viimaseid kuid titeootel sugulane Nadežda Eero. Vastavalt rahva tahtele jääb võim ka edaspidi kalakuninga klanni kätte.
“Asmus töötab Kärbergi otseses alluvuses, Prohhorova rendib temalt poeruume.
Siis veel lihane poeg ja sugulane. Kõik on omavahel tihedalt seotud.
“See on nagu mafioosne klann,” resümeerib volikokku valitud Viktor Teperik.
Kalakuningas Paul Kärberg jääb seegi kord kättesaamatuks. Jonnakalt vaikib ka volikogu esimehe Sergei Asmuse telefon.
Hiljem selgub, et seoses kahtlustega Jelena Tsõganova mõjutamises algatas politsei kriminaalasja ja pidas Sergei Asmust 48 tundi kinni — reede pärastlõunast pühapäeva lõunani.
“Minu käest küsitakse, mis teil seal toimub,” naerab Viktor Teperik. “Kas teil on Eesti Araabia emiraadid?”
Loomulikult pole Alajõel naftat ega kulda. Üksnes puhas männimets, liivaluited ja järv.
Võitlus käib mõjuvõimu pärast.
Alajõel käib võitlus maa pärast
Pikaaegse vallavanema Natalja Varkki sõnul on Peipsi kalakuningal Paul Kärbergil nende vallas väga palju maad ja kinnisvara.
“Detailplaneeringud on kooskõlastamata,” täpsustab kunagine vallavalitsuse liige Teperik. “Kärbergil on, mida kaotada.”
Alajõel pole kellelegi saladuseks, et sealne võim on pikka aega kalakuninga käes olnud. Tänavu, kui tekkis oht, et see võib sealt ära libiseda, pandi kõik mängu.
Kärbergi lähedase võitluskaaslase Galina Vohmjanina sõnul käib võitlus maade pärast. “Meil on veel palju maid, mida saab müüa,” kinnitab aastaid Alajõe volikogus istunud naine.
Vadim Ivanovi arvates kannustab Kärbergi sootuks muu. Euroopa Liidust on oodata suuri summasid Peipsi sadamate arendamiseks. “Kui oma inimene istub Ida-Viru komisjonis, on vähemalt üks hääl olemas.”
Mis puutub aga surnud hingede kaasamisse valimisvõitluses, siis siin on Vohmjanina seisukoht selge. “Kiiremas korras tuleks seadust muuta.”
Ta viitab sellele, et Nõukogude ajal pidi inimese sissekirjutamiseks olema vähemalt 9 ruutmeetrit elamispinda ja kööki sinna sisse ei arvatud.
“Ka meie riigis peaks selline seadus kehtima.”
Pühapäevastel valimistel jäi Galina Vohmjanina, nagu Natalja Varkkigi, esimest korda volikogu ukse taha.
Põhjus oli lihtne: kumbki ei kirjutanud enda juurde ühtegi surnud hinge.
Alajõe valla volikogu
Volikokku pääsesid
- Kohalik Rahvas (ehk kalakuningas Paul Kärbergi valimisliit)
Sergei Asmus
Natalja Prohhorova
Nadežda Eero
Dimitri Kärberg
- Rahva Valik (ehk Ida-Virumaa ärimeeste valimisliit)
Viktor Teperik
Irina Sidorova
- Koduvald (ehk kauaaegse vallavanema Natalja Varkki
valimisliit)
Vadim Ivanov
Volikokku ei pääsenud näiteks
- Valimisliidust Kohalik Rahvas Anatoli Raibuškin ja Galina Vohmjanina
- Valimisliidust Rahva Valik Vitali Borodin ja Jüri Päll
- Valimisliidust Koduvald Natalja Varkki
Allikas: vvk.ee
