Noppeid lasteraamatutest: kõik muutub otsekohe toredaks sellest ajast peale, kui kool lõpeb

"Mõistlikud inimesed hakkavad varakult suvevaheaega ootama – mina olen alati mõistlik olnud ning hakkasin seda tavaliselt ootama juba pärast jõule," kirjutab Eesti Rahva Muuseumi blogis koguhoidja Siret Saar.

Nüüd ongi jälle jõulud möödas ja enamik koolilapsi priid. Sel puhul avaldab muuseum mõned vahvad suveteemalised väljavõtted lasteraamatutest.

• Suvi on vahva. Kõik muutub otsekohe toredaks sellest ajast peale, kui kool lõpeb. (A. Lindgren „Bullerby lapsed“, 2006)

• Poiste ainuke kohustus oli natuke peenraid rohida, aga sellest polnud midagi hullu, sest tööd oli üsna vähe ja rohimise eest said nad peaaegu alati midagi preemiaks. Vahel kommi, vahel limpsi, vahel nätsu. Ville leidis, et nii on lausa lõbus tööd teha. (K. Vainola „Ville“, 2006)

• Järgmisel päeval viidigi lapsed maale. Seal oli muidu päris tore, ainult korda polnud sugugi. „Te võite kas või päev otsa aias ringi joosta,“ rääkis vanaema. „Ja kui kõht vahepeal tühjaks läheb, võtke sahvrist külmi pannkooke ja moosi.“ „Aga mis kell meil laulutund on?“ küsis Sass. „Oi, laps, mis laulutund?“ imestas vanaema. „Laula millal tahad! Kogu aeg või laulda.“ „Aga mis päeval on joonistamistund?“ uuris Sigrid. „Kas või iga päev. Võta toast pliiats ja sirgelda nii palju kui tahad!“ (A. Kivirähk „Kaka ja kevad“, 2009)

• „Oskad sa ujuda?“ küsis Kingpool Muhvilt. „Ei tea,“ ütles Muhv pisut häbelikult. „Mul pole seda kunagi juhust olnud järele proovida. Millegipärast on mulle alati tundunud, et muhv pole just eriti sobiv ujumiskostüüm ja et ma võiksin oma muhviga teiste ujujate hulgas ebasoovitavat tähelepanu äratada.“ (E. Raud „Naksitrallid“, 1984)

• Mul on kasvuperiood ja ma ei või oma jõuvarusid pillata mingi tühja sörkjooksu peale. (A. Kass „Pahupidi puhkus“, 2006)

• Poisid olid kaevanud endale heinte sisse pikad käigud, aga need kõik seisid kaardil. Kui poed niisugusesse käiku ja su ümber on pime ning kohutavalt paksult heinu, siis tuled vahetevahel iseendast niisuguse mõtte peale: mis siis saab, kui ma siit enam välja ei pääse? See on õudne ja kohutavalt põnev. Aga välja pääseb alati. (A. Lindgren „Bullerby lapsed“, 2006)

• „Aga sa pista uss korraks suhu ja siis vaata, kuidas näkkab!“ näitas Villu oma teadmisi kalapüügist. „Loll oled või?!“ hüüdis Jan, ise sõbra soovituse üle naerdes, kuid nõuande paikapidavuses ka mõnevõrra kaheldes. „Sa vist käid isaga liiga palju kalal, et sellist juttu ajad. Purjus mehed teevad nii,“ lisas ta targalt, sest teadis, et mehed tulid alati kalalt, viinahaisud küljes. (I. Soopan „Kõik poisid ei saa suureks“, 2010)

• Eero Tosman oli kevadel oma horoskoobist lugenud, et peaks tulema põnev ja romantikast tulvil suvi. Ta oli arvanud, et parem võtaks põneva ja rahaka suve. Aga mida suudab inimene saatuse vastu, mis viis ta möödapääsmatult ujumiskooli kandidaadi eksameile, kus muuseas viienda klassi Virpi, kel olid välkuvad õgvendusklambrid suus, leekpunased juuksed ja võluv, kajakamuna meenutav näolapp, ujus vapustavalt koera. (T. Kallioniemi „Tuomas Tosmani must minevik“, 2001)

Kui sul on käepärast mõni vahva suvine lemmiktsitaat, mida soovid teistega jagada, siis saada se meile e-postiga aadressil [e-mail] või kirjuta kommentaariruumi.