See on film arstidest, kuid esiplaanil ei ole arstid. Tõsi küll, me näeme kihutavaid kiirabiautosid, näeme arste oma igapäevakohustuste täitmisel, näeme haigeid, kes ootavad abi, ent ometi kõik see ei ole peamine.

Läbielamised ja tunded

Filmis on tähelepanu keskmes ühe naisarsti läbielamised, mõtted ja tunded.

Me ei tea, kes ja milline oli peategelase Olga kadunud mees, ent Olga, kiirabijaama arst, on ausameelne, otsekohene ja südamlik naine, kellel on kindlad arusaamad inimestevahelistest suhetest, arstikohustustest, sõprusest, armastusest.

Ja kui Olgas tärkab armastus töökaaslase Aleksandr Tennovi vastu, siis loodab ta ka Tennovis samu iseloomujooni leida. Ent ühe päeva kestel Olga veendub, et Tennov on enesearmastaja, külm ja hingetu formalist. See selgub Oljale sammhaaval, väikeste, pealtnäha tühiste detailide najal.

“Ma tegin kõik, mis peab tegema arst,” ütleb Tennov, kui kõik ei hargne haigusloos nii, nagu peaks. “Kui arst — võib-olla! Aga kui inimene?” Olga ei saa oma küsimusele vastust. Ta elab teistsuguste moraalinormide järgi. Ta teab, et soe sõna ja hea nõuanne on haigele mõnikord sama tähtsad kui õige diagnoos.

Kauni välimusega Ninel Mõškova peategelase Olgana mõjub väga sümpaatsena. (Eesti filmis on ta varemgi mänginud, nimelt 1958. aastal “Esimese järgu kaptenis”.) Filmides mängimist alustas Mõškova juba 1947. a. Ta on kehastanud nii printsesse kui tsaaritare.

Meie eakamale kinopublikule meenuvad kindlasti filmid “Sadko”, “Ilja Muromets”, “Maja, kus ma elan”, “Siug”, “Tiivad” jmt, milles nüüdseks rahvakunstniku nimetust kandev Ninel Mõškova on suuri rolle mänginud.

Ivan Dmitrijev meespeategelase dr Tennovi rollis krooniti 1980. aastal NSV Liidu rahvakunstnikuks ja ta on olnud ka üks armastatumaid teatrinäitlejaid, mängides aastaid Leningradi Puškini-nim Draamateatris. Aga enne filmi “Null kolm” oli Dmitrijev jõudnud ridamisi mitmeid filmirolle teha, nagu nimiosa filmis “Akadeemik Pavlov” (1949), “Universaalkaupluse vitriini taga” (1956), “Kordumatu kevad” (1957) jmt.

Moskva Satiiriteatri näitleja Tatjana Peltser Karringi rollis on samuti meie kinopublikule hästi tuttav.

Oma särava koomikuandega on ta naerutanud nii teatri- kui kinopublikut. Peltser mängis filmides “Tiigritaltsutaja” (1955), “Ivan Brovkin” (1955), “Ivan Brovkin uudismaal” (1959).

Kui peategelaste valik on nii võimas, siis oleks pidanud “Null kolm” ise ka olema võimas. Kahjuks see nii ei olnud, ehkki kõik tegijad püüdsid anda oma parima. Tegu on Igor Jeltsovi viimase filmiga, mistõttu oleks paslik teha lühike tagasivaade tema loomingule.

Mäletan režissöör Igor Jeltsovi tööd “Jahid merel” (1955) võtete ajast, kui ta oli pearežissöör Mihhail Jegorovi assistendiks. Samas rääkis ta õhinal oma käsilolevast diplomitööst.

Selleks sai tema enda stsenaariumi põhjal koomilises žanris tehtud lühimängufilm “Mehed jäävad koju” (1956). Selles käsitleti peresuhteid (osades Ants Eskola, Linda Rummo, Arvo Tahk, Alfred Mering). Filmi peeti üsna õnnestunuks, mainiti isegi, et jälle sammuke edasi meie, alles rajajooni seadval filmimaastikul.

Igor Jeltsovi esimene täispikk mängufilm “Kutsumata külalised” esilinastus Tallinnas 17. mail 1959. Seda on kriitikud nimetanud nii luure- kui ka spiooni- ning seiklusfilmiks. Usun, et Eesti publikule oli selle filmi vaatamine omamoodi katsumuseks. “Kutsumata külalised” räägib ju välismaise salaluure tegevusest Baltikumis.

Antud juhul tulevad Eestisse väga pahad väliseestlased oma väga pahade ülesannete ja mõtetega. Filmi oli kaasatud Eesti tippnäitlejate tuumik: Hugo Laur, Kaarel Karm, Ants Eskola, Jüri Järvet, Rein Aren, Aino Talvi jt. Hugo Laur tunnistati Balti liiduvabariikide ja Valgevene filmifestivalil aasta parimaks meesnäitlejaks.

1962. aastal valmis Jeltsovi teine täispikk mängufilm “Ühe katuse all” — Hans Leberechti jutustuse “Ühes majas” motiividel.

Jeltsovi viimane töö

Igor Jeltsovi kolmas ning viimane täispikk mängufilm “Null kolm” valmis jällegi välisautorite stsenaariumi põhjal. Ja seekord, üksikute eranditega, on ka osatäitjad valitud mujalt.

Nad on vaieldamatult oma ala suured meistrid ja nendega on meeldiv kohtuda. Alles jääb aga küsimus, miks kaasata nii palju tegijaid mujalt. Eesti niigi väikeste tootmismahtude puhul jäid ju oma autorid ja näitlejad tööta.

Suurima üllatuse pakkus Igor Jeltsov nii oma kolleegidele kui ka kogu Eesti kultuuriüldsusele sellega, et ühe turismireisi ajal Inglismaale otsustas sinna jäädagi, paludes poliitilist varjupaika.


“Null kolm” (1964)

- Stsenaristid Nora Adanjan, Jakov Voltšek.
- Režissöör-lavastaja Igor Jeltsov.
- Operaator-lavastaja Zigurt Vitols.
- Peaosades: Ninel Mõškova (1926), Ivan Dmitrijev (1915), Tatjana Peltser (1904), Jevgeni Teterin (1905).

Vanad filmid on ETV2 eetris laupäeva õhtuti, kordusega pühapäeval.