Aasta hiljem alustanud õde Merli aga ütleb, et soovis õe moodi olla ning temast eeskuju võtta, seetõttu läks ka tema ajalehti müüma.

Birgit müüs 787 lehte

Õdede töökusest ja järjekindlusest räägivad paremini arvud. Möödunud suvel edestas Birgit teisi lehelapsi ning müüs 787 lehte, noorem õde Merli tuli 470 lehega neljandale kohale.

Mõlemad tüdrukud nõustuvad, et heaks müümiseks on vaja leida sobiv koht. Kõige enam on mõlemad õed abi saanud oma emalt. Just tema nõuandel on nad leidnud endale ajalehtede müümiseks sobivad püsipaigad.

Birgit teatab, et tema on algusest peale lehti üksi müünud, sest mitmekesi ostetakse kõigilt ja sedaviisi on kasu väiksem. Merli toob välja, et konkurents teiste lehelastega on lisamure. Eriti tuleb see välja siis, kui keegi teine tuleb müüma kohta, mis on juba kellelegi kujunenud kindlaks müümiskohaks.

Üldiselt arvab Merli, et konkurents on hea, sest siis on teada, mille poole pürgida. “Kui sa püüdled näiteks esimese koha poole, siis lihtsalt pead müüma rohkem kui teised, ja see motiveerib,” ütleb Merli.
Üks mees ostis minult kaks Maalehte ja kaks Ekspressi, aga tal endal neid vist vaja ei läinudki, ütles, et annab oma sõpradele. Peaasi et ma saaksin innustust juurde ja teeksin tööd edasi. Birgit Lehtlaan

Birgit leiab, et kui olla vaiksem, siis mõjub konkurents jällegi halvemini. Näitena nimetab ta, et kui konkurent liiga lähedal müüb, tuleb olla rohkem nähtav ning kõvemini hüüda.

Vahelduvale vihmasele ilmale on lehelastele raskuseks ka negatiivsed inimesed ja nende kommentaarid. Merli arvates on kõige olulisem järjepidevus ja enesekindlus. Ta ütleb, et teiste halvustavad arvamused ei tohiks lehemüüjat mõjutada. “Kui öeldakse midagi halba, siis ei tohi seda südamesse võtta,” sõnab Merli.

Birgit lisab, et paljudelt müüjatelt võtab motivatsiooni ja müügisoovi ära see, kui inimesed on pahased ning ajavad lehelapsi ära või pahandavad, et miks on vaja karjuda.

Õnneks meenub õdedele suvest ka palju positiivset. Birgitil on meeles peamiselt inimesed, kes lapsi aidata tahavad.

“Üks mees ostis minult kaks Maalehte ja kaks Ekspressi, aga tal endal neid vist vaja ei läinudki, ütles, et annab oma sõpradele. Peaasi et ma saaksin innustust juurde ja teeksin tööd edasi,” räägib Birgit. Noorema õe arvates on oluline ka teineteist toetada. Päeva lõpus õe kotti jäänud lehtede ostmine ei ole võimatu juhtum.

Huvituvad ka sisust

Lisaks müümisele tunnevad tüdrukud huvi ka ajalehtede sisu vastu. Kiiremal ajal sirvitakse lehed läbi, aga kui aega on rohkem ja kliente pole, loeb Merli lehte põhjalikumalt, sest muud tegevust ei ole. Tema sõnul tõmbab artikli juures enim tähelepanu pealkiri. Pealkirju või teemasid tüdrukud aga tänaval välja ei hõika, sest see pole nende arvates tavaliselt piisavalt tabav ja inimesed ei pruugi peatuma jääda. “Hüüan tavaliselt lehe nime ja et meie käest ostes saab selle odavamalt kui poest, ja hinna ka,” selgitab Birgit.

Birgit teenib iga aastaga järjest rohkem ja arvab, et suveks on lehemüümise töö täpselt sobiv. Teistele töödele ei ole ta isegi mõelnud. Merli lisab, et võimalik on ka malevasse minna, kuid see tüdrukuid ei ahvatle. “Oleme ajalehemüügiga nii ära harjunud, see meeldib ja kutsub uuesti jälle müüma,” tunnistab Merli.

Tüdrukute arvates on Maalehte ja Ekspressi hea müüa, sest nädalalehte loevad päris paljud inimesed ja seda ka oodatakse.

Noorem õde Merli on otsustanud ka sel suvel peaaegu kogu aja lehemüümisega tegelda. Eelmisel suvel enim ajalehti müünud Birgit ütleb, et temal on selleks suveks ka teisi plaane, kuid armsaks saanud töö kutsub teda siiski ka paariks vabaks nädalaks jälle ajalehti müüma.