Õhus uus telesaade: Eesti otsib superkooli!
Heaks ja ägedaks nimetavad nad Tallinna ülikooli emeriitprofessori Viive-Riina Ruusi värsket ideed korraldada telemäng “Eesti otsib superkooli”, mis aitaks väikestel maakoolidel silma paista ja oma positiivseid külgi näidata.
“Ka tagasihoidlikuma kuvandiga koolides tehakse väga head tööd ja huvitavaid asju, sealgi on andekaid lapsi — selline saade aitaks neil end rahvale nähtavaks teha,” usub Viive-Riina Ruus. Tema hinnangul aitaks võistlusmäng “Eesti otsib superkooli” vähendada konkurentsi nn eliit- ja tavakoolide vahel, ehkki üheselt ta neid vastandada ei taha.
“Oleks väga tore, kui ka eliitkoolid näitaksid oma teisi tugevaid külgi, mitte ainult riigieksamite tulemusi, eeskätt mille põhjal neid praegu hinnatakse,” nendib professor Ruus.
Tema sõnul peaks plaanitav telemäng olema koolide lõbus jõukatsumine, kus hinnatakse näiteks oma kooli vaimukat tutvustust, isetegevuskava, väitlusoskust ja teadmisi õppeainetest. Samuti võiks anda osalejatele lahendamiseks koolielu argisituatsioone, näiteks mida teha, kui lapsel hakkab õppeedukus allamäge veerema.
Mitte ainult konfliktid
Žüriisse peaksid Ruusi hinnangul kuuluma mitte ainult haridustegelased ja poliitikud, vaid ka kirjanikud, lavastajad ning teised vaimuinimesed, kes teeksid võistlejate kohta teravamõttelisi märkusi nagu superstaari otsimise saadetes kombeks.
“Mul oleks hea meel, kui selle telemängu ideest kinni haaratakse ning haridusküsimused muutuksid järjest rohkem kogu rahva asjaks,” sedastab Viive-Riina Ruus. “Haridus ei tohi olla tsunfti siseasi, sest tsunftil tekivad oma sisesuhted, mis põimuvad läbi parteipoliitiliste tõmmete ja tõugetega.”
Ka Rahvusringhäälingu nõukogu ja Riigikogu liige Peeter Kreitzberg leiab, et sedasorti telemäng peaks näitama koole, kes pööravad õpilaste arendamisele suurt tähelepanu, aga kellest eriti ei räägita.
“Saade aitaks haridusküsimusi fookuses hoida,” usub Kreitzberg. “Koolielu on ju palju rikkam kui riigieksamid, vastuvõtukatsed ja õpetaja–õpilase konfliktid.”
Tema sõnul võiks telemängus näidata ka seda, mis tavaliselt varju jääb — hoolekogu ja õpilasomavalitsuse tegevust, katkendeid tundidest ning õpetajate töömeetoditest. Ka Kreitzberg ise võtaks saatest meeleldi osa — näiteks žüriiliikmena.
Toila gümnaasiumi direktor Külli Guljavin ärgitaks oma õpilasi telemängus osalema kindlasti. Senised sarnased kogemused on andnud positiivseid kogemusi — televiktoriinis “Mine metsa!” jõudsid Toila noored poolfinaali ning raadiosaates “Miniturniir” saavutati esikoht.
“Igas koolis on nutikaid õpilasi, nad tuleb lihtsalt üles leida,” kinnitab Guljavin, kelle sõnul peituvad nende kooli trumbid eeskätt huvitegevuses — eriti tõstab ta esile purjetamistreeninguid ja vetelpäästeringi.
Ka Puurmani gümnaasiumi direktor Tiina Oolo kiidab Ruusi mõtte heaks ning usub, et nende kool võiks esile tõusta keskkonnakaitse, loodushoiu, teatrikunsti ja rahvatantsu vallas.
“Selline saade tõmbaks maakoolidele kindlasti positiivset tähelepanu, mida on väga vaja,” tõdeb Tiina Oolo. “Praegu kajastub väikeste maakoolide elu vaid kohalikes lehtedes, mida loevad ainult kohalikud inimesed. Ülejäänud ei tea meist midagi.”
Haridus on tõsine asi
Üheks Eesti parimaks kooliks peetud Tartu Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer jääb ideed kuuldes aga ettevaatlikuks ning leiab, et meedia mõju haridusele on praegugi liiga ülepaisutatud. Samuti kahtleb ta telemängu nime sobivuses ega pea võrdlust superstaari otsimisega antud temaatika puhul kohaseks.
“Haridust tuleb meedias küll käsitleda, aga mitte objektina, mille üle saab nalja visata — haridus on ikka tõsine asi,” nendib Ott Ojaveer. “Meie koolid on väga ebavõrdses seisus ning ma kardan, et ka näiteks nende huvitegevuse võrdlev näitamine ei pruugi hästi välja kukkuda.”
ETV haridussaadete toimetuse juhi Piret Suurvälja sõnul sobiks selline saade nende kanalisse kindlasti ning ta rõhutab, et tähtis pole sealjuures mitte pelgalt maakoolide maine tõstmine, vaid kogu koolisüsteemile tähelepanu pööramine.
“Kui maakoolid selle juures ka positiivse mulje jätavad, siis seda parem meie maaelule tervikuna,” lisab Suurväli. “Kuivõrd õnnestub seda ka massimeedia jaoks huvitavaks teha, sõltub tegijate panustamisest ja paraku ka rahast. Selle viimasega on teadupärast kitsas.”
Ehkki Piret Suurvälja kinnitusel on lõviosa ERRi programmide saadetest hariva sisuga, soovivad nad selles vallas veelgi areneda.
“Veel sel kevadel vaatame uurivalt teadlaste poole ning võtame kaalumisele Eesti ühiskonna jaoks olulised arenguteed,” avaldab Suurväli.
