Eelmisest aastast teab televaataja teda kui geniaalset leiutajat ja põhjalikku katsetajat. Juhan elab mõlemale võistlejale kaasa, sest mäletab veel hästi seda tunnet, mis valitses Tartu Teaduspargis aasta tagasi, kui tal tuli tõestada oma paremust võistluses Jaan-Eerik Pastiga.

Erinevalt eelmisest aastast, mil finalistid said valida võistkonna oma kaasvõistlejate seast, tuleb Kristiinal ja Timothyl hakkama saada Kirde kaitseringkonna ajateenijatega. Arvestades ülesannete keerukust, kulub pioneeride ja sideväelaste tarkus finalistidele marjaks ära. Esimesest finaalsaatest minnakse edasi võistluse viimasesse, otsustavasse etappi.

Võistlejaid hindab asjatundlik žürii. Saatejuht-kohtunikekogu kõnemees on teadusmagister Aigar Vaigu, kes peamiselt resideerub Soomes Helsingi ülikoolis, kus õpib doktorantuuris. PhD Mart Noorma, tänavuse teadusaasta kõne­isik ütleb aga: “See, keda “Rakett69-s” otsitakse, on teaduse superstaar, inimene, kes oskab oma teadmisi teistele inimkeeles edasi anda, kelle sära ja edu innustab noori loodusteaduste vastu suuremat huvi tundma ning kelle raugematu huvi teaduses ja oskus piiridest üle mõelda kannab eesti teaduse tulevikusõnumit.”

PhD Heli Lukner on televaatajatele tuttav ETV hommikustest füüsikaminutitest. Võistlejad on läbi sarja saanud omal nahal tunda Heli ausaid väljaütlemisi ja loodetavasti on neist ka õppust võtnud.

“Rakett69” teine hooaeg on kulgenud suure arenguhüppe tähe all. Koostöös rahvusringhäälingu parimate jõududega on ekraanile jõudnud haarav telesõu, mida vaatavad nii noored kui vanad.

Hoo on sisse saanud ka internetisaadete järelvaadatavus ETV kodulehel – niipea kui järjekordne “Rakett69” eetris lõpetab, kasvab hüppeliselt saate järelvaatamine. Neile, kes tahavad saada veel rohkem õpetuslikku iva, on loodud teadustoimetaja Andres Juure kommenteeritud saatelõigud kodulehel www.rakett69.ee ja Facebookis. Andres Juur juhib ka neljapäevahommikusi teadusminuteid R2 eetris.

Facebooki kodulehelt leiab intervjuud võistlejatega, nädala küsimuse ning põnevaid linke teadusmaailma avarustesse.

***

Saatesarja produtsent Ylle Rajasalu, mis on sel hooajal kõige enam rõõmu valmistanud?

Kõige suurem rõõm on kahtlemata see, et saate populaarsus noorte teadushuviliste hulgas kasvab jõudsalt. Seda oli näha avalduste hulgast ja avavoorust, kus katsetele tulid inimesed, kellest üks huvitavam ja leidlikum kui teine.

Muutsime saate formaati nii, et tänavu pääses võistlema lausa 15 noort. Sari on läbi teinud suure arenguhüppe – koos ETV parimate jõududega, režissöör Indrek Simmi ja teise produtsendi, samuti režissööriharidusega Kaspar Kaljase kogenud käe all pakutakse televaatajale tõelist kaasaegset teadussõud.

Stuudio ehitamine Ahhaa teaduskeskusse oli suurepärane valik ning stuudiovälised saated on hoogsad ja põnevad, varieerudes autondusest lasteaialaste õpetamiseni. Usun, et televaatajal on meiega olnud huvitav, seda näitab ka stabiilsena püsinud vaatajate arv.

Kuidas iseloomustaksite finaliste Kristiina Tüüri ja Timohty Henry Charles Tamme?

Kristiina Tüür on Muhumaalt pärit, terane ja sõnakas noor naine, kelle puhul on üllatused garaneeritud. Kristiina õpib Tartu ülikoolis bioloogiat, aga hoiab ka väga kindlalt käes meislit, haamrit ja drellpuuri.

Sarja esimeses neljas saates tuli Kristiinal hakkama saada üksnes paberi, pliiatsi ja kehakeelega, sest viirusnakkus jättis pildi alles, aga võttis hääle. Meeskonnaliikmed hindasid tüdruku söakust siiski kõrgelt, ning kui tuli valida, kellega mängu jätkata, ei jäänud Kristiina pallideta ühelgi korral.

Samuti kui Kristiina, hiilgab terava mõistuse ja oskusega “kastist välja” mõelda ka Timothy, üks meie tänavusi nooremaid osalejaid saates. Timothy näikse eriliselt rõõmu tundvat sellest, et saab tuletada asju, mida ta veel koolis õppinudki pole.

Kui panna kaks finalisti kõrvuti, siis nende võimekust võrrelda oleks sama mõttetu, kui võrrelda suve sügisega – mõlemal on oskusi ja andeid, mis on neid finaalini välja aidanud. Mõlemal on piisavalt enesekindlust, et mäng võita. Nüüd on küsimus ülesannetes – kellele mis valdkond sobib.

Võib-olla on Kristiinal finaalis lihtsam, sest ta on kogenum, õpib ülikoolis; samal ajal on Timothys piisav annus nooruse uljust ja julget pealehakkamist. Lisaks tohutu töövõime – mina ei tea, millal see noormees magada maldab, sest pikkadel võtteperioodidel istub ta öösiti tihtipeale vaikselt oma hotellitoas ja teeb koolitöid.

Elame mõlemale finalistile kaasa ja hoiame pöialt, sest lõpuks on see mäng. Ja noorte tulevik teaduses on ikkagi suures osas nende endi teha.

Kuidas finaalsaate ettevalmistus on kulgenud?

Finaalsaate ettevalmistus on kulgenud tavapäraselt. Piltlikult öeldes ei rohtu tootjate rada kaitseväe Kirde kaitseringkonda Tapal tükil ajal, ehkki jah, lumi on meie plaane pisut pöörasemaks muutnud.

Võistlus toimub suurel maa-alal ja võistlejatele tuleb abiks paarkümmend ajateenijat. Selleks et kõik õnnestuks, on vaja omajagu strateegilist planeerimist.

Kuna saate ülesannete väljamõtlejad ja ettevalmistajad – teadustoimetajast režissööri ja saatejuhini – on kõik omal ajal aega teeninud, siis on toimuma hakkav ilmselt ka nende jaoks põnev. Kõik spioneerimised, maastikul orienteerumised, sihtmärkide leidmised ja maha võtmised tuleb enne salvestamist mitu korda läbi katsetada, et otsustaval hetkel toimiks kõik nagu kellavärk.

Ja kirsina tordil saavad televaatajad veel kord kohtuda “Rakett69” esimese hooaja võitja Juhan Koppeliga. Noormees teenib sealsamas Kirde kaitseringkonnas viimaseid kuid aega ja on saavutanud ajateenija kõrgeima võimaliku auastme.

Finaalsaates on Juhan üks kohtunikest ja elab nii Kristiinale kui Timothyle kõvasti kaasa. Loodame, et need elamused on ka positiivsed.

Kas televaatajal on loota ka järgmist hooaega?

Jah, kolmas hooaeg ETVs tuleb kindlasti, leping Eesti Teadusagentuuri TeaMe programmis ütleb, et saadet toodetakse kolm hooaega.

Eks paistab, mis saab siis, kui Euroopa Sotsiaalfondi rahad lõpevad. Meie muidugi tahaksime saadet toota ka edaspidi, sest kaks aastat on näidanud, et “Rakett69” on oma eesmärki – teadust noortele populariseerida – kenasti täitnud.

Sel kuul sõidame formaati tutvustama EBUsse, ehk sünnib sealgi mõtteid ja kontakte, kuidas edasi tegutseda.