Selle arhitektuuriajaloolise rikkuse säilitamise nimel on kohalikud inimesed põlvkondade vältel vaeva näinud. Nii ka mõisas praegu asuv Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.

Kultuuriministeeriumi mõisakoolide programmi toetusel on välja vahetatud hoonete katuseid, korrastatud mõisa mööblit, valmistatud ette mitme hoone renoveerimistöid, koostatud renoveerimisprojekte.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel korrastati ja puhastati mõisaparki kuuluvad tiigid. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse toetusel renoveeriti magasiait.

Raha niisama sülle ei kuku

Kõige suurem ettevõtmine oli aga aastatel 2008–2009 viinavabriku ja tallihoone renoveerimine. Nii nende hoonete jaoks kui ka kogu ajaloo- ja arhitektuuriväärtusliku kompleksi terviklikkuse säilitamiseks saadi üle 23 miljoni krooni, millest 19 miljonit tuli Norra riigilt.

Summa on muljetavaldav, kuid raha saamiseks on koolirahvas palju tööd teinud.

“Tühjale kohale ei tule midagi. Oleme ennast agaralt tutvustanud ning tuleviku nimel aastaid tublisti tööd teinud,” ütles Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli direktor Arnold Pastak.

Et viinavabrikus enam viina ei aeta ja magasi­aidas vilja ei hoita, oli hädavajalik neile hoonetele uus funktsioon anda. Kõige mõistlikum leiti olevat välja arendada käsitöökodade süsteem.

Nii on uue väljanägemise saanud viinavabrikus sisse seatud keraamika- ja klaasi­koda, kus soovijail on võimalik juhendaja toel, kuid oma kätega valmistada savi- ja klaasesemeid. Keraamikakodasid on Eesti eri paikades päris palju, kuid klaasi sulatada ja puhuda saab vaid üksikutes kohtades.

Käsitöökojad on ka muuseumid

Juba varem alustas vanas valitsejamajas tegevust lapikoda, endises teenijatemajas käsitöökoda. Tänavu läheb aga lahti leivaküpsetamine magasiaidas avatavas leivakojas.

Olustvere mõisa käsitöökojad ei ole orienteeritud tootmisele, vaid huvitegevusele. Sinna on oodatud kõik need, kes tahavad oma kätega midagi teha.

Kõik kojad on üles ehitatud nii, et samaaegselt käsitöö harrastamise kohana töötavad hooned ka muuseumina. Näiteks magasiaidas on püsiekspositsioon vilja kasvatamisest kuni leiva valmimiseni.

Keraamikakojas on välja pandud vanu savist nõusid, vanu telliseid ja katusekive. Valitsejamajas asuvas lapikojas võluvad külastajat aga Mall Vesilo kaunid lapitehnikas kodutekstiilid.

Viinavabriku hoones saab ülevaate viina tootmisest Eestimaa mõisates ja näha viinatootmise seadmeid. Seda küll piltidel, sest päris viinatootmise seadmed viidi hoonest ära 1950ndate keskel. Kuid renoveerimise käigus tuli põranda alt välja vana praagatünn, kuhu kogunes viinatootmisel saadud praak, millega söödeti üle tee asuvas härjatallis loomi.

Viinavabrikus saab korraldada ka näitusi, koolitusi ning muid üritusi. Nii olid sügisel seal üleval Anu Raua vaibad, praegu aga saab vaadata näitust eestiaegsetest kodutekstiilidest.

Mullu renoveeritud mõisa tallihoones saavad eelkõige väiksed külastajad näha ja paitada hobuseid, kitsi, lambaid, vasikaid ning jäneseid. Sealsamas säilitatakse ka Ilmar Tilga valmistatud topiste kogu ning unikaalset Voldemar Luha puuhobuste kollektsiooni, mis kujutab inimesi ja hobuseid eri töid tegemas.