Paastuga terveks ja terviklikuks!
Nii vaimne kui füüsiline paastumine põhineb teadlikkusel või teadlikkuse taastamisel. Kui meie tähelepanu on suunatud meist endast väljapoole, asjadele, mis kõik on vaja (kiiresti) ära teha, siis on raske olla teadlik sellest, kuidas me ennast oma kehas tunneme ja mida meie keha vajab.
Enne toidust loobumist võiks rääkida paastumisest laiemas mõttes – suhtlemis- ja infopaastust – s.t paastumisest, mille eesmärk on iseendaga rohkem sügavuti suhelda. Siin on variandid välise info ja suhtlemise piiramisest kuni neist täielikult loobumiseni mõneks ajaks, et iseendast rohkem teadlikuks saada ja end hingeliselt laadida. Selle näiteks mõned „dieedid“: korra nädalas mitte suhelda interneti ega telefoni teel (3 kuni 24 tundi), korra aastas tõmmata end üldse suhtluspistikust välja 1–3 nädalaks või loobuda TVst või uudiste jälgimisest mõnel nädalapäeval, nädalal või kuul.
Üha olulisemaks muutub „paastumine“ (üle)töötamisest ning internetist ja meediakanalitest, et tulla tagasi teadliku ja eheda suhtluse juurde oma pere ja sõpradega.
Kuid milleks loobuda toidust? Nälg on ju inimkonna vana vaenlane. Ja samas selle vastand – ülesöömine emotsionaalsetel põhjustel, sest ei olda endast ja oma keha vajadustest teadlik, samuti toidu kehv kvaliteet on saanud inimkonna uuteks vaenlasteks. Natalja Trofimova raamat „Paastuga terveks“ käsitleb põhjalikult paastu ajalugu, paastumise põhimõtteid, haiguste ravi ja profülaktikat.
Paast annab hingejõudu
Trofimova raamatust tõstan esile mõned olulised põhjused, milleks paastuda. Toidust paastumise eesmärk on puhastuda, paraneda haigustest ning hoida end energilise ja noorena. Paastumine on üks maailma vanimaid ravivõtteid, mis aitab puhastada keha ja hinge, lisab elujõudu ning soodustab loometegevust. Korrapärane paastumine aitab vältida paljusid tsivilisatsioonihaigusi. Paastumise ajal ammutab inimene oma jõu toidureservidest, mis on kiiremini kättesaadavad kui jõud, mis saadakse toidust alles pärast aega ja energiat nõudvat seedimistööd. Paastumine on ka omamoodi iseloomu kasvatamise meetod, mis karastab ja tugevdab inimest. Paastumine on üks võimalus, mis aitab kiirustavas maailmas meenutada olulisi väärtusi, võtta aega endale ning oma keha jõu ja vajaduste tunnetamiseks. Paastumine vabastab keha kahjulikest jääkainetest.
Paast on võrreldav radikaalse kirurgilise sekkumisega. Paastumise edendaja Paul Bragg on paastumist nimetanud ilma noata operatsiooniks. Paastumise ajal vabastab keha end liigsest vedelikust, kuhjunud lagu- ja limaainetest ning rasvadest. Suurpuhastuse käigus vaatab keha oma varud üle, ning kõik, mis on ülearune või haige, läheb hävitamisele. Paast tugevdab immuun- ja närvisüsteemi ning takistab enneaegset vananemist, mille üks põhjus on rakkude saastumine laguainetega. Põhjalik puhastumine uuendab rakke ja parandab nende ainevahetust, ennetades seeläbi ka kasvajate tekkimist.
Paastu ajal lülitub energiavarustus väljastpoolt ümber sissepoole, see tähendab, et kui tavaliselt saab organism energiat toidust, siis paastu ajal hakkab ta kasutama oma sisemisi varusid. Esimesena minnakse veresuhkru varude kallale, järgnevad rasvadeposiidi ja ladestunud ained ning moondunud ja kulunud rakud. Nii-öelda jäätmete ja väheväärtusliku materjali põletamine säästab elutähtsaid kudesid ja vähendab organite koormust.
Paastumine on terviklik protsess, kus lisaks paastumisele enesele on vaja ka lõõgastavat keskkonda, puhast vett ja liikumist. Paastuja peab jooma piisavalt vett ja saama piisavalt hapnikku, mida annab just värskes õhus liikumine. Tähtis osa paastus on ka taastumine, taastumisperiood kestab tavaliselt sama palju päevi, kui ollakse elatud ilma toiduta. Pärast paastu reageerib organism teatud ainetele eriti tundlikult, seepärast soovitab Natalja Trofimova testida oma toidutalumatust. Väga paljudel inimestel on tänapäeval mingite ainete varjatud talumatus. Pikka aega ei osatud toidutalumatust testida, teatud ainete talumatust nimetati kroonilise väsimuse sündroomiks, mille sümptomiteks olid ka peavalud ja depressioon. Ühel inimesel võib sama aine talumatus tekitada näiteks ülekaalulisuse, teisel aga kõhulahtisuse.
Kevadväsimus on märk sellest, et maks on ülekoormatud ja ta tuleks koormusest vabastada, selle asemel et talle vitamiinide manustamisega koormust juurde anda. Seepärast paastutaksegi paljudes religioonides just kevaditi. Paastu kui asketismi põhivormi tunnevad kõik usundid. Islamis on ramadaan, Jeesus paastus 40 päeva kõrbes, kus ta pidi aru saama, mis on elus tähtsam kui söök ja jook. Budismi tõsisemad praktiseerijad kontrollivad oma meelte elamusi ka toiduga seoses.
Kontakt alateadvusega
Tänapäeval on aru saadud, et lisaks tervise taastamisele ja profülaktikale tõstab paast meele ärksust ja elujõudu. Paast paneb silmad lõpuks särama, ilu ja värve erksamalt nägema, lõhnu ja maitseid nautima, elust rõõmu tundma. Aistmismeeled teravnevad ja hing rahuneb.
Psühhiaater Carl Gustav Jung rääkis paastumisest kui juurdepääsust alateadvusele. Jung kirjutab, et paast aitab vabaneda ka sõltuvusest ja infantiilsusest, mis pidurdavad inimese arengut.
Paljud ärksad eneseotsijad paastuvadki tänapäeval rohkem puht vaimsetel põhjustel, et saada paremini kontakti oma ala- ja üliteadvusega.
Ka minu enda motiivid osaleda igal aastal paastu- ja soolepuhastuslaagris Lena Kristina Tuulse juhendusel Algallika keskuses põhinevad just sellel kerguse ja ärksuse tundel, mis pärast seda rõõmsat nädalast koosloomist ja paastumist tekib.
Mitmed vaimsed õpetajad soovitavad lisaks aastas korra ette võetavale nädalasele või pikemale paastule lisada veel üks päev nädalas paastupäevaks või kergema toidu või mahladega päeva(de)ks.
Aasta ringi on võimalik paastuda dr Natalja Trofimova Looduse biospaas Tartumaal Luunja vallas, kus lisaks paastumisele tegeldakse loodusravi, vesiravi, bioresonants-diagnostika jt meetoditega.
Ka Algallika keskus Matsalu rahvuspargis korraldab ka igal aastal nädalasi soolepuhastus- ja paastulaagreid Hawaii meetodil, kus oluline osa on sooleseinte loomulikul moel katust vabastamisel, joogal, hingamisteraapial ja tervisliku toidu õpetusel.
