Päev, mil rohi ka ei kasva



Krutsifiks
Foto: Kostas Tsironis, AP

Suure nädala kesksemad pühad on suur neljapäev ja reede. Mõlema päeva kombestik on suuremalt jaolt sarnane. Suur reede on nii suur püha, et sel päeval ei kasva isegi rohi mitte, teadis vanarahvas rääkida.

Suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reedene päev on tervikuna õnnetuim nädalapäev. Üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede.

Rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ja keeldu töötada. Hommikul tõusti vara, mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ehk kasevitstega magajaid peksmas. Majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenata, et mitte loovutada oma majapidamise õnne.

Vanarahvas nõidus karjale piima juurde

Samuti kui suurel neljapäeval oli oluline karjanõidus ja üldse igasugune nõidus. Sarnaselt suure neljapäevaga püüti oma karjale piima, samuti võid juurde nõiduda, korjates võõra karja jälgi, hüüdes kõrgemalt kohalt piimatulu juurde või kasutades muid maagilise ülekande võtteid. Käidi ka salaja võõraid lehmi lüpsmas või lambaid pügamas – selliselt saadud piim ja vill olid tulu allikad, viimane tagas heade rõivaste saamise, seda sai kasutada kalapüüginõiduseks, mõjusa vahendina kohtus võitmiseks. Õunapuid suitsutati või visati neile valge/punane riie üle, et õunasaaki suurendada.

Suur reede oli mõjukamaid nõidumisaegu – seegi päev sobis, sarnaselt suure neljapäevaga, kõikvõimalikuks pisimaagiaks ja eelseisva aastapoole mõjutamiseks. Maagiarohkus on seotud olulise kevadise pöördepunktiga, samuti kristliku õpetusega, mille kohaselt suurel nädalal tegutsevad kurjad jõud ja kurat. Näiteks laps, kes sündis reedel, eriti aga suurel reedel, oli õnnetu saatusega ja kurjategija või koguni nõid. Üldiselt oli tuntud ka uskumus, et kolmel suurel reedel rinda imenud lapsest saab nõid. Nõiduse kartuses, kuid ka suure püha tõttu oli keelatud külaskäimine. Mõnel pool on terariistaga maja või koguni põlde piiratud, et vältida kurja ligipääsu. Suur reede sobis ka armumaagiaks ehk selleks, et kedagi ennast armastama panna või hoopis teiste suhted sassi ajada.

Tulu jaoks oli oluline töövahendite kas või korraks liigutamine ja imiteeriv parandamine või puhastamine, olid selleks siis kalavõrk, põllutööriistad või midagi muud.

Suurem osa suure reede kombestikust on tänaseks hääbunud.

Tööd suurel reedel ei tehtud

Keelatud oli kära ja müra tegemine: puuraiumine, ehitamine, kangakudumine, pesupesemine, kuid ka pillimäng, tantsimine ja laulmine, samuti küllaminek. Otse loomulikult ei tohtinud midagi majast välja anda.

Suurel neljapäeval ja reedel tuli valvata, et lind ära ei petaks, st söömata ei tohtinud hommikul välja minna. Lõuna-Eestis oli keelatud põrandate pühkimine – soetab kirpe.

Kestab Kristuse kannatusnädal

Suur reede on kristlik püha, mil tähistatakse Jeesus Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel. See kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga. Suur reede eelneb lihavõttepühadele ning võib langeda kokku juudiusu paasapühadega.

Kanooniliste evangeeliumite järgi löödi Jeesus tõenäoliselt risti reedel (päev enne sabatit; Johannese evangeelium 19:42).

Enamikus kristlikes usulahkudes on tavaks pidada suurel reedel erilisi jumalateenistusi. Nendeks puhkudeks on kirjutatud ka arvukalt muusikat, näiteks Johann Sebastian Bachi "Matteuse passioon".

Katoliku kirikus on suur reede paastupäev. Luteri kirikus oli suur reede 16.–20. sajandil aasta suurim püha, mil töötegemine oli keelatud ja kõige suurem hulk inimesi tuli armulauale. Viimasel ajal on suuremad luterlikud kirikud siiski hakanud loobuma kombest korraldada suurel reedel armulauda.

Allikad: Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas BERTA ja Wikipedia


Telli nüüdsest veelgi mahukam ajakiri Maakodu ja võida eksootiline reis Malaisiasse ja Singapuri! Tellida saab siit

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare