Parim majandusõppur veatut paradiisi ei otsi
Pärast Tääksi põhikooli lõpetamist oli Ervinil kindel plaan minna edasi keskkooli. See oli tal lausa kinnisideeks, mis kutsekeskhariduse täiesti välistas.
Aga maal kasvanud Ervin oli lapsest saadik puutunud kokku paljude talutöödega ja kõige rohkem huvitasid teda masinad, mis koduaknast kätte paistsid.
Nii panigi maapatriotism asjad paika ja poiss astus hoopis Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli põllumajanduse erialale. Oli kodust hea lähedal käia.
Ervini kodukoht on täpselt selline, mille saaks soovi korral farmiks kujundada, ent põllumajanduslikku tegevust seal praegu ei toimu. Ehkki tal pole tulevikus plaanis vanematelt kohta üle võtta, on ta kooli- ja erialavalikuga väga rahul.
“Olen sellest koolist saanud isegi rohkem kui ootasin, sealhulgas palju praktilisi kogemusi,” kiidab ta.
Šokolaaditegu Alpides
Kuna Ervin Dreiling on jõudnud neljandale ehk viimasele kursusele, on õppimine eriti huvitavaks muutunud. “Enam ei õpetata meile, kuidas eesti keeles antonüüme leida või Pythagorase teoreemi abil kolmnurga külje pikkusi arvutada – nüüd tegeleme päris põllumajandusega,” on Ervin rahul.
Just erialaainete tõttu peabki noormees lõpukursusel õppimist kõige põnevamaks. Huvi õppeainete vastu on tema sõnul edu tagatis, ja mida praktilisemaks koolitöö läheb, seda köitvam on.
Maapoisile omase häbelikkusega poetab ta oma hinnete kohta ainult pisikese vihje: “Need on piisavalt head, et stipendiumi saada.”
Kahel korral on Ervin osalenud noortalunike võistlusel. Kõrgeim saavutatud koht on olnud üheksas. Noormees ise pakub, et kui ta poleks veise rindkere mõõtmises näpukat teinud, võinuks ta ka kolmandaks tulla.
Ta ei oska veel öelda, kas näeb end tulevikus pigem teadlase või põllumehena. “Kindlasti ei soovi ma vaid hargiga sõnnikut loopida, kuigi olen ka niisugust tööd teinud ega põlga seda,” kinnitab Ervin Dreiling.
Küsimus, kas tulevane põllumees saab maaülikoolist korraliku või liigselt teooriale keskendunud hariduse, on palju poleemikat tekitanud.
Ervin usub, et just selle kooli lõpetanud oskavad põllumajanduses toimuvat õigesti hinnata ja saavad seda enda huvides ära kasutada – näiteks palgatööd otsides või ettevõtet asutades.
Ervin on kursis ka välismaa põllumajandusega, näiteks on ta lisaks turismireisidele ka Austria viinamarjakasvatuses praktikal käinud ning pooldab välismaal õppimist ja praktikal olemist väga.
“Tuleb minna ja olla ja õppida, Eestisse saab alati tagasi tulla,” tõdeb ta. “Paradiisi pole muidugi kusagil. Kui ma koliksingi hoopis Alpidesse šokolaadi tegema, siis on sealgi kindlasti oma probleemid.”
Muredest rääkides ei saa parim maamajandusõpilane mööda majandussurutisest ega Eesti põllumajanduspoliitikast, ehkki tarbija seisukohalt võttes on masu tema hinnangul isegi positiivselt mõjunud.
“Kuid see ei kompenseeri põllumajandussaaduste turul toimuvat,” nendib Ervin. “On ebaaus, kui suurtel poekettidel tuleb pähe piima hind utoopiliselt madalale tasemele langetada, isegi kokkuostuhinnast odavamaks.”
Mängib pilli ja laulab
Toetused, mida põllumeestele antakse, on noormehe arvates küll toredad, ent siiski võib üsna pea juhtuda, et ütlus “põllumees, põline rikas” tuleb ära unustada.
Ervin teab hästi, et viljasaak oli eelmise aastaga võrreldes parem, kuid vilja hind ja ka piima hind madalamad. “Tundub, et olukord on küll stabiliseerunud, kui paranemist näha ei ole,” arutleb ta.
Põllumajanduse nigelast olukorrast hoolimata ei kahetse noormees oma otsust tulevik maaeluga siduda. “Olen maal üles kasvanud ja siin kogu elu elanud. Oleks patt, kui selle tagaplaanile jätaksin,” kinnitab ta ja lisab, et tahab jätkata õpinguid maaülikoolis tootmistehnika erialal.
Lisaks erialasele edule on Ervin ka tegus muusik, kes õppinud Viljandi muusikakoolis klaverit ja saksofoni. Tema ansambel, mis viljeleb naturaalpillidega tehtavat süldimuusikat, koosneb Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õpilastest ning vilistlastest. Ervin ise mängib bändis saksofoni ning laulab.
Teine parimaks õppuriks valitud noormees on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Marko Arras, kes võitis kevadel noortalunike kutsevõistluse ja sai sügisel noorte künnimeistriks.
“Mõnda teist asja võib tuupida, aga masinaid peab hoomama,” räägib Marko õpetaja Järvamaa Kutsehariduskeskusest Vello Vilu. “Talle meeldivad masinad, tal on nende peale annet ja väga hea tehniline taip.”
Parimad maamajanduseriala õpilased ja õpetajad
Õpetaja:
Veiko Belials, Luua Metsanduskool
Õpilane:
Marko Arras, Järvamaa Kutsehariduskeskus
Ervin Dreiling, Olustvere Tehnika- ja Maamajanduskool
EPKK eripreemia õpetajale:
Alfred Õunap, Põltsamaa Ametikool
Kutsekoja eripreemia õpilasele:
Vallan Kind, Põltsamaa Ametikool
Allikas: MES
