Parimad tsitaadid 2014: Lihtne on olla tark, kui sa midagi ei jaga
Ukraina esindaja ÜROs JURI SERGEJEV: “Alates 24. veebruarist on Venemaa saatnud Krimmi 16 000 sõjaväelast.”
ÜRO Julgeolekunõukogu, 4. märts
VLADIMIR PUTIN: “Need olid kohalikud omakaitseüksused.”
Pressikonverents, 4. märts
VLADIMIR PUTIN: “Krimmi omakaitseüksuste selja taha asusid muidugi meie sõjaväelased.”
TV-otsesaade, 17. aprill
NEIL deGRASSE TYSON: “Kui sa vigu ei tee, ei ole sa enam eesliinil. Vead, mida sa teed, peavad olema vead, mida seni pole teinud mitte keegi.”
Cannes’i Lionsi loovusfestival, 19. juuni
MARGUS LEPA: “Suvel kuulasin riigiraadiot, seegi oli nagu logopeedide aastaaruanne madala IQ-ga õpilaste erikoolis.”
Kuulutaja, 31. oktoober
MAIRE LIIVAMETS: “Rahvaarvuga võrreldes on meil palju autoreid, kes esimese avaldatud teksti peale kutsuvad end austavalt kirjanikuks, juhul kui sõber pole seda juba teinud.”
Sirp, 19. detsember
TIINA KANGRO: “Lihtne on olla tark, kui sa asjast tegelikult mitte midagi ei jaga.”
Postimees, 7. aprill
TÕNU VIIK: “Nutikat inimest ei saada mitte tunne, et ta kõige tähtsamaid asju juba teab ja oskab, vaid vastupidi. Loll on palju mõnusam olla.”
Postimees, 29. november
LUIS SUÁREZ: “Kaotasin tasakaalu, keha ei olnud enam stabiilne ja ma kukkusin vastasele otsa. Sel hetkel lõin näo vastu teda nii ära, et põsele tekkis väike muhk ja hammastesse tugev valu.”
Seletuskiri FIFA-le, 28. juuni
HANNES VÕRNO: “Oleme jõudnud punkti, kus mees hoolitseb rohkem oma tagumikulihaste kui aju eest.”
Meeste tervise konverents Riigikogus, 31. oktoober
LEO KUNNAS: “Mees- ja naissoo isiksuseomaduste erinevus ei ole teaduslikult tõestatud.”
Postimees, 20. november
TIINA JÕGEDA: “Kui keegi teab õnneliku kooselu valemit, siis andku aga teada.”
Eesti Ekspress, 13. august
ANNA-MARIA PENU: ““Armasta, siis tuleb ka töö,” oleks pidanud Tammsaare kirjutama.”
Sirp, 28. november
VALDUR MIKITA: “Naise ilu on ajalooprotsesse käivitavate tegurite seas kindlasti esimese kolme hulgas.”
Sirp, 12. detsember
TEET MARGNA: “Me, eestlased, arvame ju, et kõik, mis on hea ja väga hea, on normaalne – ja kui miski on normaalne, siis las ta olla, ega selle eest pea tänu avaldama.”
Postimees, 19. aprill
JAAN MARTINSON: “Eestis ei kasva isegi nii pikka puud, kui pika puuga vehklejad kõigile teistele aladele ära panid.”
Postimees, 19. aprill
PEETER KOPPEL: “Kriisi kontekstis oli olukord muidugi šokeeriv, kuid muidu tundub reaalpalgaga olevat nagu keskealise mehe kehakaaluga – kord liigub see üles, siis veidi alla, kuid peamiselt siiski üles.”
Postimees, 19. mai
VALDO KALM: “Odavat tööd me enam teha ei taha, aga kallist veel ei oska.”
Postimees, 8. oktoober
SANDOR LIIVE: “Juba viis aastat tagasi küsisin, miks ei ole Soome NATO-s. Ja vastasin ka ise. Sellepärast et Fazer küpsetab kolmandiku Peterburi leivast.”
Eesti Päevaleht, 27. november
ALEXANDER STUBB: “Soomes on 60 000 eestlast ja ma olen kuulnud, et just ehitusvaldkonnas on nad parimad. /.../ Eestlastel on Soomes fantastiline reputatsioon.”
Eesti Päevaleht, 1. juuli
JELENA SKULSKAJA: “Kui kroonilistel alkohoolikutel sünnib laps, tilgutatakse talle kohe rinnapiima asemel pipetist õlut suhu, et vastsündinu pohmellist hinge ei heidaks.”
Postimees, 13. september
CHRISTIAN KERN: “Kui rong sõidab Austriast Ungarisse, tuleb selle neljakandilised tagatuled vahetada ümmarguste vastu.”
Postimees, 31. märts
JAAN MARTINSON: ”Toiduainetööstus kulutab sadu miljoneid uuringuteks. Paraku ei uurita, kuidas tervist säästa, vaid mil moel miljarditele primaatidele ehk meile veelgi enam toitu maha müüa.”
Postimees, 12. aprill
TUULI KOCH: “Enne valimisi soovivad võimuliidu luua kõik erakonnad kasvõi vanakuradi endaga.”
Postimees, 19. veebruar
MARJU LAURISTIN: “Parteide reitingud on niisama palju sotsioloogia kui mädamuna nuusutamine loodusteadus.”
Paabeli Raamatukogu kirjanduskonverents, 12. detsember
JUHTKIRI: “Poliitiku suhe valijaga on peaaegu sama intiimne nagu suhe abikaasaga.”
Postimees, 7. veebruar
RAUL REBANE: ”Kui keegi sooviks maalida Keskerakonna tänast seisu, siis võiks see olla Simson ja Ratas istumas käsikäes mere kaldal ootamas päikese loojumist.”
Postimees, 26. november
AHTO LOBJAKAS: “Valija on tooraine, poliittehnoloogiline lihaloom, kes ei mõistagi rohkem kui paari silpi korraga.”
Postimees, 7. mai
VAHUR MADE: “Rubla pole selgelt Venemaa patrioot, selle kurss on kiires languses.”
Postimees, 25. oktoober
JAAK ALLIK: “Kunagi pole olnud Vene riigi kallaletungi Eestile või Eesti riigile.”
ETV “Välisilm”, 8. aprill
SOFI OKSANEN: “Igaüks, kes on käinud Venemaal, teab, kui vähe venelastest Venemaal hoolitakse.”
Postimees, 31. märts
VIKTOR KRÕŽANIVSKI: “Kes järgmise saja aasta jooksul venelaste juttu usub? Mitte keegi, välja arvatud siis, kui vene rahvas riiki muudab.”
Postimees, 4. märts
EDWARD LUCAS: “Eeslid Austrias, Bulgaarias, Horvaatias, Itaalias, Serbias, Sloveenias ja Ungaris küünitavad mokad meelsasti maitsva porgandi suunas, taipamata, et hinnaks on rakendamine Venemaa kaariku ette.”
Postimees, 8. oktoober
OLEV REMSU: “Telediktor võib meie meelest valetada, ent kui ta teeb seda ilmekalt, selge ja puhta diktsiooniga, kui ta teeb seda säravi silmi ja näitlejameisterlikkusega, siis teda loomulikult usutakse.”
Postimees, 3. oktoober
ALEKSANDR RÕKLIN: “Pole võimalik telekat kümneks minutiks sisse lülitada nii, et poleks põhjust ekraani poole sülitada.”
Postimees, 27. november
ARTEMI TROITSKI: “Need ent, kes õhutavad sõda, on sõjakurjategijad, isegi kui nad ameti poolest on peatoimetajad, ajakirjanikud ja telesaatejuhid.”
Postimees, 9. detsember
NATALJA ZUBAREVITŠ: “Mina ei kujuta praegu ette, kuidas venemaalaste ajusid saab puhtaks pesta või hakatakse puhtaks pesema.”
Postimees, 18. detsember
EDWARD LUCAS: “Ilmselt on aeg saada lahti anonüümsetest kommentaaridest. Anonüümseid kommentaare kasutavad ära inimesed, kes soovivad levitada valeinfot.”
Postimees, 29. november
DANIEL COLL: “Minu arusaamist mööda meeldib eestlastele oma peaga otsustada. Nad uurivad ja puurivad, nad reisivad, neid on mitmes mõttes palju raskem lollitada ja päris raske lambakarjana juhtida.”
Postimees, 13. detsember
VALDUR MIKITA: “Rahvas, kelle kõige kuulsam kirjandusteos on viieköiteline sookuivendamise käsiraamat, ei saa olla normaalne – ja ei peagi. Võimalik, et meil on ilmaruumis hoopis üks teine asi ajada.”
Sirp, 12. detsember
