Pärnumaa meremured: kalurite hulk kahaneb, aga turistidele ei jagu lõbusõidulaevu
Mitme jutuajamise põhjal jäi mulje, et Pärnumaal on küll pikk rannajoon, ent sel maa ja mere vahelisel rannajoonel on takistusriba, mis koosneb bürokraatiast, rahapuudusest, meelelaadi eripäradest ja vahest veel millestki.
Jutt ei käi Pärnu linnast, vaid mere äärde jäävatest maapiirkondadest.
Töö ja lõbu mahuvad kõrvu
Sellest takistusribast käivad suhteliselt vabalt üle kalurid, kelle hulk Pärnumaal on kahjuks kahanemas. "Püügilube on väljastatud 350 ringis, kuid alles hiljuti oli see arv 470," ütles Pärnumaa kalurite ühingu juht Arne Taggo.
Kaluritel on liiga vähe järelkasvu. On ka kutselise kaluri ametist loobujaid. "Peale kehvade kalahindade on siin põhjuseks üha süvenev bürokraatia ja see, et kalanduspoliitikat pole. Kaks ministeeriumi vaidlevad ja kannatajaks on kohalik kalur," tunnistas Taggo.
Ta tõi näiteks keskkonnaministeeriumi plaani luua Pärnu lahte umbes Manija saare suurune kaitseala. Mitmel kaluril on aga sealsamas aktiivse püügi piirkond.
Ebakindlaks teeb olukorra see, et pole üldisi reegleid. Kui kalurid lepiksidki selle ühe kaitsealaga, ei saaks nad ikka kindlust - homme võib jälle kellelgi tulla pähe luua mõni uus merekaitseala.
"See, mis puudutab mereturismi, ei ole kaluritele probleem," nentis Taggo. Ta küll tunnistas, et vastuolusid on olnud ja eriti tekib neid maikuus, kui purjekad on lahel ja ka püügihooaeg veel kestab (mere lõbusõidukid võivad püüniseid lõhkuda), ent need vastuolud on võimalik omavahel ära klaarida.
"Me oleme seisukohal, et lahele peaks mahtuma ära nii töö kui ka lõbu," ütles kalurite ühingu juht.
Ei taha siduda
"Eks ainsad, kes peale kalurite praegu merega majandavad, on puhkemajade ja majutuskohtade omanikud ning need, kes merel matku - kajakid, süstad ja muu selline - korraldavad," ütles Marika Kose, kes on juhtinud ja juhib Pärnumaa rannikul mitut arendusprojekti.
Pärnu linnas on Kose sõnul ettevõtluse sidemed merega tugevamad kui maapiirkondades. Maal on arendajad korraldanud koolitusi, teinud projekte ja üritanud mereettevõtlust, just turismi elavdada, kuid vilju on vähe.
Rannaküla mees näiteks sõidutab Marika Kose sõnul turiste küll, kui temaga otse kokku leppida ning kui ilm ja meeleolud klapivad, kuid meresõiduvõimalust sellise tootena, mida reklaamida turismiteatmikes ja mis oleks seotud kindlate aegadega, ei ole.
Marika Kose teada ei taha inimesed ennast siduda. Teiseks tähendaks toote väljapakkumine tohutut bürokraatiat ja ka kulusid - sa pead end üles andma, su varustus peab vastama kõikidele nõuetele, sul peavad olema paberid, et tohid vedada inimesi jne.
"Mul on mõnikord jäänud ka mulje, et ei tahetagi "võõraid", kardetakse turistide voolu, kuigi meri iseenesest meelitab nagunii võõrad kohale," ütles Marika Kose.
Peale selle takistab ettevõtluse merele pääsu see, et maapiirkondades pole piisavalt korras sadamaid ehk üldisemalt - toetav infrastruktuur on puudu.
See kõik on tekitanud Kose sõnul olukorra, kus mereäärne turismindus (puhkemajad jms) areneb, seal on ka aerupaate ja vesijalgrattaid, kuid merepealne turismindus on nagu kännu taga.
Uued katsetused
Tegelikult katab tervet Pärnumaa rannikut nn arendamisvöö. Juba viis aastat tagasi loodi MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu, mis ühendab Audru, Tõstamaa, Varbla, Koonga, Sauga, Kihnu, Tahkuranna ja Häädemeeste valda.
Tänavu on sel MTÜ-l esimest aastat võimalus kasutada ELi Leader-programmi raha, mida saab juba konkreetsete projektide peale kulutada. Eelmise aasta lõpus hinnati Eesti parimateks muide kahe Pärnumaa Leader-grupi (peale partnerluskogu ka Rohelise Jõemaa koostöökogu) arendusplaanid, mille alusel PRIA tegi selle aasta alguses rahastamisotsuse.
Leader-programm erineb tavapärasest PRIA toetusesüsteemist selle poolest, et raha jaotuse (partnerluskogul tänavu üle
9 mln) otsustab MTÜ ise. Algatusi on ja nende seas ka n-ö mere peale minejaid.
Lähtudes eespool kirjeldatud põhjustest, otsustas partnerluskogu oma arendusplaanis rohkem rõhutada just seda turismindust, mis jääb mere kaldale. Teiste seas pretendeerib Leaderi rahale partnerluskogu plaanitav kogu piirkonda haarav romantilise rannatee projekt, kuhu mahub kõik see, mida mere ääres turistile pakkuda.
Täpselt samal ajal tegutseb Leader-programmi suunal kalurite ühing, kes tahab oma arenguplaani valmis saada sügiseks ja minna sellega samamoodi elu edendamiseks raha küsima. Muu hulgas on neil plaan, et igas mereäärses vallas saaks ühe või paar väikesadamat korda - on kaluritel parem ja võidaks ka merepealne lõbu.