Pärnumaa pürib Läänemere pärliks
Pärnu maakonna elanike arv (praegu umbes 88 000) on pidevas langustrendis. Tulevikku vaatajad soovivad langust peatada.
Inimene tahab elada seal, kus tal on parem. Seega käib suur mõttetegevus: mida ette võtta, et pärnumaalased tunneksid end oma kodus hästi ja ka mujal olijad tahaksid Pärnumaale kolida.
Põhjamaade eeskuju
Pärnakad on oma tulevikuplaani jaganud kaheks - kriisiaeg kuni 2012-2013 ja tulevik sealt edasi kuni 2030.
"Lähiaeg on täiesti eraldi võetav ellujäämisküsimus. Seni oleme rohkem arutanud pikemat plaani," ütleb strateegiategu koordineeriva Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse juhataja Imre Toodu.
Ta nimetab kolme märki - "hea elukeskkond", "huvitav eneseteostus" ja "tänapäevane transport" -, enne kui põhjalikumaks läheb. Seejärel räägib Pärnumaa oskusteabekeskuse ideest, mille eeskuju on võetud Põhjamaadest. See ei ole üks uus asutus, vaid uus koostöövõrk, mis seob piirkonna ettevõtlust, haridust ja avalikku sektorit.
Võrgu aluseks on tänavu jaanuaris sõlmitud koostööleping, millele kirjutasid alla: hariduse poolelt Tartu ülikool, Tallinna tehnikaülikool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus; avaliku sektori poolelt Pärnu maavalitsus, Pärnumaa omavalitsuste liit, Pärnu linn, Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus, ning ettevõtluse poolelt Eesti kaubandus-tööstuskoda, AS Sanatoorium Tervis, OÜ AQ Lasertool (metallitööstus) ja OÜ Fein-Elast Estonia (tekstiilitööstus).
Metsa ja mere maa
Siht on siduda ettevõtlust rohkem hariduse ja avaliku sektoriga. Peale spetsialistide koolituse ja tugisüsteemi on plaan koostöös ekstra arendada valdkondi, kus Pärnumaa võiks jõuda tippkompetentsini.
"Maakond on ju suhteliselt väike ja me ei saa tahta, et jõuame igas valdkonnas tippu," selgitab Imre Toodu. "Leidsime, et peame valima, milleks siin on kõige rohkem potentsiaali."
Valitud on neli teemat:
- Meri. Lisaks puhkekodudele ja spaahotellidele tahetakse rohkem välja arendada meditsiiniteenuseid ja vananeva Euroopa kontekstis vanurite hooldust.
- Mets. Eesti suurima puiduvaruga maakonnas tahetakse keskenduda puidu väärindamisele, ehituse ja sisustusega seotud materjalidel nähakse tulevikuväljavaadet.
- Ressursid. Turbavarud, taastuvenergiaallikad, kalavarud jms. Audru valda, kuhu ilmselt rajatakse suur kalakasvandus, võib tulla ka kalanduse uurimis-arenduskeskus.
- Metall. Edasiarendus viimastel aastatel Pärnumaale tekkinud metalliettevõtlusele.
Kõige raskem on Imre Toodu sõnul tulevikku kavandades objektidega, mille investeeringud sõltuvad riigist. Näiteks Pärnu lennuväli, mis praegu kuulub Tallinna lennujaamale. Või küsimused, kas Via Baltica ehitatakse välja neljarealisena, kuivõrd hakkab Pärnumaad puudutama RailBaltica ehk raudteeliin, mis Eestit Euroopaga ühendaks jne.
Tähtsate transpordiliinide tulevik sõltub valitsuse otsustest, samas sõltub suurel määral neist otsustest Pärnumaa tulevik.
Pärnumaa tulevikuvaated
- Läänemere pärl - kui kasutada ära rahvusvahelisi võimalusi pakkuv asend.
- Balti koostöö - kui kasutada ära hea positsioon Tallinna ja Riia vahel.
- Aiaäärne tänav - kui uusi ideid ei lisandu ja elatakse n-ö vanast rasvast.
- Vaeste-patuste alev - kui midagi ei tee ja tuleb taandareng.
Selgituseks: "Meil aiaäärne tänavas" on Pärnumaal Vändra lähistel sündinud poetessi Lydia Koidula (1843-1886) tuntud luuletus. "Vaeste-patuste alev" on Pärnus sündinud kirjaniku August Jakobsoni (1904-1963) töölis- ja agulielu kirjeldav romaan.
Allikas: Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus
Lisateave arengustrateegia kohta: www.peak.ee
