Mu üldine elufilosoofia ja harjumus on selline, et võtan aegu vastu nii, nagu nad on. Elad sellises ajas, nagu sulle antud on.
Aga ikkagi – teatav rabedus, närvilisus ja ebakindlus on praegu õhus.
Seda on märgata. Samas – kui proovida aegu nende kulgemises ja muutumises käigu pealt hinnata – eks vahepeal hakanudki kõik juba liiga uimaseks minema. Ei, uimane pole ehk täpne sõna, üldse on raske võtta paari sõnaga kokku kogu ühiskonna mentaliteeti. Kuid minu tunne on, et vahepeal hakkas kõik minema kuidagi liiga tagatuks, tekkis tunne, et kõik põhiline on juba igaveseks paigas. Nii et uue elevuse, mõningasegi ebakindluse teke ei tee kindlasti kurja. Selle põhiliseks käimalükkajaks olid küllap järsud muutused finantsmaailmas ja üldisemalt majanduses. Igaüks pidi uuesti mõtlema hakkama, kuidas toime tulla. Ja ka filosoofiliselt – mis on elu alused, väärtused, väljavaated. See raputas mõtlemise uuesti käima.