Pealinnade nimede tähendused: Soolinn ja haritud väli

Maalehe teadmisveeru "Tuna & täna" suvesari vaatleb pealinnanimede tähendusi.

- Belmopan.

Belize pealinn. Rahvaarv 14 000.

Kui orkaan Hattie 1961. a purustas kolmveerandi senisest pealinnast Belizest, mis asus Belize jõe suudmes, asutati uus pealinn 80 km ülesjõge.

Nimi on Belize ja Mopani jõe nime ühend. Belize ise on tõenäoliselt pärit maaja keele sõnast belix ("mudane vesi"), nii et riigi nimi võiks tähendada Mudaveemaad.

Võib olla pärit ka Šoti mereröövli Peter Wallace'i nime moondunud hääldusest või tõid nime siia aafriklased kunagisest Kongo kuningriigist. Ka nüüdses Angolas on Belize.

Mopanid on üks maaja rahvaid. Guatemalas ja Belizes elab neid umbes 10 000.

- Berliin.

Saksamaa Liitvabariigi pealinn. Pindala 892 km², rahvaarv 3,5 mln.

Nimi on tõenäoliselt pärit polaabi keele (üks nüüdseks kadunud lääneslaavi keeli) tüvest berl- või birl- ("soo").

Rahvaetümoloogia seostab nime saksa keele sõnaga Bär ("karu") või koguni sõnaga Bärlein ("karupoeg"). Linna vapil on igatahes karu.

- Bern.

Šveitsi Konföderatsiooni pealinn. Pindala 52 km², rahvaarv 134 000.

Nimi on tõenäoliselt pärit keldi keelte tüvest berna ("lõhandik").

Rahvaetümoloogia seostab nime saksa keele sõnaga Bär ("karu"). Legendi järgi öelnud linna asutaja hertsog Berthold V, et paneb linnale nime esimese looma järgi, keda ta siin enne metsa maharaiumist kohtab. See olnud karu.

Nii või teisiti on Berni vapil 1220. aastatest karu ning karusid on Aari jõe ääres Bärengrabenis ("karuaugus") peetud hiljemalt aastast 1440.

Berni vapp.

- Bissau.

Guinea-Bissau Vabariigi pealinn. Pindala 77 km², rahvaarv 419 000.

Nimi on pärit Bijagósi saartel elava põlisrahva bidjogode nimetusest, mille tähendus pole teada.

Bidjogo keele kajoko murdes on äärmiselt haruldane häälik - lingvolabiaalne heliline sulghäälik, mis moodustatakse keeleotsa ja ülahuule vahel.

- Biškek.

Kirgiisi Vabariigi pealinn. Pindala 170 km², rahvaarv 977 000.

Nime päritolu pole selge. Legendid pajatavad, et see võib tuleneda kirgiisi sõnast biškek, mis tähendab kumõssi valmistamise riistapuud, sõnadest beš kek ("viis pealikut"), kasahhi sõnadest beš bik ("viis mäetippu"), iidse sogdi keele sõnast pišagah ("koht mägede all").

- Bogotá.

Colombia Vabariigi pealinn. Pindala 1587 km², rahvaarv 8,9 mln.

Enne hispaanlaste 1538. a asutatud linna oli siin tšibtša indiaanlaste asula Bagatá ("haritud väli").

Bogotá vapp.

- Brasília.

Brasiilia Liitvabariigi pealinn. Pindala 5802 km², rahvaarv 2,6 mln.

1960. a asutatud uue pealinna nimi on variant riigi enda nimest, mis omakorda on pärit siiltsesalpiinia (Caesalpinia echinata) portugalikeelsest nimetusest pau-brasil ("tuletukipuu").

Brasiilia rahvuspuu siiltsesalpiinia puit on hõõguva söe värvi. Seda puitu kui punase värvi materjali veeti XVI-XVII sajandil Lõuna-Ameerikast suurel hulgal välja. Nüüdisajal valmistatakse sellest keelpillipoognaid.