Pere andis poole kodumajast koolile
Helve Päid on Rõngu koolis aastakümneid muusikaõpetajana leiba teeninud, sama rada astuvad nüüd ka tema tütred, üks Tallinnas, teine Rõngus. Kuna Rõngu koolis töötav tütar on praegu lapsepuhkusel, võttis pensionipõlve pidanud ema muusikatunnid taas enda kanda.
Kooli juhtkond oli augustis püsti hädas. Koolimaja remondi tõttu võeti kasutusele vallamaja saal, rahvamaja ruumid, paar tuba saadi hooldushaiglast, varem valminud koolivõimlasse paigutati üks klass. Lasteaias, kus seni oli ainult esimene klass, ei jätkunud kõigile algklassidele ruume.
Oht oli, et osa klasse jätkab õppetööd Valgutas, Elvas või minnakse üle õhtupoolsesse vahetusse. Nii tuli kooli juhtkonnale Päidide ettepanek kaks klassi nende koju tuua suure kergendusena, millega kiiresti ka nõustuti.
Elu on varasemast lõbusam
Ühtekokku käib praegu õppetöö kuues hoones alevi peal laiali. Kuna juba kurikuulsaks saanud Rõngu koolimaja remont on veninud, siis esialgse ühe veerandi asemel pole veel teada, millal õppetöö ilusaks remonditud ja suuremaks ehitatud koolimajas jätkuda võib.
Päidide kodumaja alevi servas koolimaja lähedal on piisavalt mahukas ning kaheksast ruumist pooled ja kahest WCst üks on nüüd laste kasutada. Muidugi käisid enne kohal ka tervishoiukontrollid, kes ei näinud põhjust eramajasse kooli mitte lubada.
“Ainuke, millega rahule ei jäädud, olid laevalgustid. Seniks, kuni klassid sees, pandi uued päevavalguslambid,” selgitab Helve Päid.
Kaks suuremat tuba said klassiruumideks, üks esimesel, teine teisel korrusel. Nii 2a kui 2b klassis õpib mõlemas 12 last. Päidide suveköök on nüüd sööklaks, kuhu kõik lapsed ära mahuvad.
Toit tuuakse kohale, õpetajad jagavad selle laiali ja koristaja peseb hiljem ka nõud ära. Lastelaste tuppa on sisustatud õpetajate tuba.
Toivo Päid lisab, et ainuke muutus on tal nüüd hommikul tavalisest veidi varasem ärkamine. Kell kuus paneb ta kütte keldris tööle, et kooli alguseks 8.25 maja soe oleks.
Abikaasa Helvegi ei märka igapäevaelus suuri muutusi. “Kui meile külalised tulevad, istume nüüd klassiruumiks muudetud külalistetoa asemel köögis, sellega peame arvestama, aga muuga mitte.”
Vaatamata sellele, et iga päev lõunani lapsed ringi sebivad, pole ka pensionipõlve pidava majaperemehe elu närvilisemaks läinud. Palju närvilisem olevat hoopis koolimaja pikaleveninud ehitus. Samas tunnistab abielupaar, et nad on selle nelja kuuga laste naeru ja sädistamisega nii ära harjunud, et kui lapsed ühel päeval koolimajja tagasi kolivad, võib tulla natuke tühi tunne.
“Aga võib-olla pakume siis mõnele koolist kaugel elavale lapsele õpilaskodu siia,” kaalutleb Toivo Päid.
Hirme kahe klassi tulekus oma koju nad ei tundnud. Midagi pole ka juhtunud. Lapsed on reeglitest kinni pidanud ega ole uudishimust käinud kas või pererahva tubadesse piilumas.
2a klassi juhataja Rita Kiiver teab oma 39 aasta pikkuse õpetajaameti põhjal ütelda, et lapsed on ses eramajas õppides tavalisest tunduvalt rahulikumad. “Nad on nagu kodus, nagu üks pere, kus on ka vanaisa-vanaema, sest Helve ja Toivo saavad lastega väga hästi läbi.”
2a klassi õpilane Kätlin Karjus ütleb, et talle meeldib väga ses majas koolis käia. Aga lisab, et ootab ka uue koolimaja valmimist — enne oli see üsna katkise väljanägemisega, kuid nüüd hakkab päris ilusaks saama.
“Ma ei tahakski mujale minna, sest siin on nii äge, vahetundidel saab väljas joosta. Esimene klass lasteaias oli palju igavam,” tunnistab Kätlini pinginaaber Karl Peri.
Tasu välistatud
Markus Djukovile meeldib eriti see, et pole nii palju karjumist ja kisa kui seal, kus kõik koos on. Lasteaias ei võinud isegi treppide peal joosta, aga siin saab ja lausa igal pool. Tema ei oota uue koolimaja valmimist. “Siin on palju parem, seal hakkavad niikuinii kõik kiusama ja lollitama.”
Veel julgeb Markus tunnistada, et vahel harva-harva on kange kihk rohkemgi koerust teha. Aga ei saa, sest siin on kellegi kodu.
Helve ja Toivo Päid ise ei pea osa oma kodu andmist kooli käsutusse mingiks suureks kangelasteoks, mida peaks üle Eesti kuulutama. Nad lihtsalt leidsid, et miks ka mitte kooli raskes olukorras aidata.
Küll on aga paljud neile suisa vihjanud, et kindlasti saavad nad selle aitamise eest ka korralikult makstud.
“Aga me ise pakkusime end välja ja seepärast on raha saamine täiesti välistatud,” on Helve Päid kategooriline. Kui nad üldse millegi eest nõustuvad raha vastu võtma, siis võib-olla ainult elektrikulu eest.
Saatesari “Eestimaa uhkus”
- Helve ja Toivo Päid on esitatud “Eestimaa uhkuse” kangelasteks.
- “Eestimaa uhkus” on TV 3 ja Elioni projekt, mis tunnustab austust ja imetlust väärivaid inimesi.
- Tublisid inimesi said pakkuda kõik televaatajad, kokku esitati žüriile ligi 400 nime.
- Žürii teeb pakkumistest oma valiku ning videolugusid neist näitab TV 3 oma uudistesaates.
- Projekt lõpeb piduliku tänugalaga, mis on TV 3 eetris laupäeval, 19. detsembril kell 19.30.
