See juhtus paarkümmend aastat tagasi esimesel aprillil. Oli ilus päikeseline hommik ja kõndisin jalgsi tööle.
Minu ees sammus noormees, diplomaadikohver käes. Mul tekkis kange kiusatus talle nalja teha. Endalegi ootamatult ütlesin möödudes: „Vabandage, teil on kohver lahti.“