Just noorte (vanuses 15-24) pikaajaline töötus tekitab viimasel ajal muret, nentis sotsiaalministeeriumi tööpoliitika info ja analüüsi osakonna nõunik Ülle Marksoo. Pikaajalisi noori töötuid on 11% ning just noorte meeste töötuse tase tõusis väga kõrgele. Tasapisi on meeste töötus kahanenud, kuid nüüd on taas rohkem töötuid naisi.

Noorte töötuse osas on Eesti kuuendal kohal teiste Euroopa Liidu riikide seas.

Suurimaks probleemiks noortega on nende vähene aktiivsus võtta end arvele töötukassas, lisas Marksoo. Kuigi töötuid noori on 20 200, siis arvele on end võtnud vaid 9000.

Avatud taotlusvooru üks tegevustest ongi suunatud noortele vanuses 16-29, kes on põhiharidusega või -hariduseta. Tegevuse eesmärgiks on kutseõppe võimaldamine neile, kes on põhihariduse omandanud või katkestanud põhihariduse omandamise hiljemalt 2009/2010. õppeaastal ja kes on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 6 kuud registreeritud töötuna Eesti Töötukassas.

Mida kauem on inimene õpingutest eemal, seda raskem on tal pooleli jäänud haridusteed jätkata. Sellest tulenevalt võivad need noored vajada tugiteenuseid - psühholoogilist nõustamist, sotsiaal- või karjäärinõustamist, tuge õpingute jätkamisel (tugiisik, sotsiaalpedagoogiline tugiteenus) ja vajadusel lapsehoiuteenust. Avatud taotlusvoorust saab lisaks kutseõppele taotleda toetust ka nimetatud tugiteenuste pakkumiseks.

Antud tegevuseks saavad toetust taotleda ainult kutseõppeasutused.

Pikaajalisi töötuid (olnud tööta aasta või rohkem) on praegu kokku 55 700. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikide on Eesti teisel kohal 8,5protsendiga (ELi keskmine 3,8%). Vaid Slovakkias on pikaajalisi töötuid rohkem.

Regiooniti on kõige raskem Kirde-Eesti pikaajalistel töötutel, kelle osakaal on kõige suurem - 15,4%. Kõige enam on arvuliselt pikaajalisi töötuid aga Põhja-Eestis - ligi 20 000.

Et majanduskriisiga kadunud 100 000 töökohast 80% läks kaduma ehitus- ja tootmissektoris, on pikaajaliselt töötute seas palju endisi ehitus- ja tootmissektori töötajaid, kellel varasema töökogemusega ei ole võimalik tööd leida. Samas on tööandjad esile toonud, et vaatamata suurele hulgale töötutele, eksisteerib tööjõupuudus ehk ei leita vajalike oskustega töötajaid.

Üheks lahenduseks on potentsiaalse töötaja ja tööandja kokkuviimine tööpraktika abil. Tööpraktika käigus on võimalik välja selgitada, kas inimene soovib või on võimeline antud töökohal töötama. Kui selgub, et töötamist takistavad vähesed tööoskused, saab töötu suunata vastavale väljaõppele ning peale koolituse läbimist uuesti praktikale. Koolituse, toetatavate tegevuste ja tööpraktika kombinatsioon on teiste riikide kogemusele tuginevalt tõhus meede pikaajaliselt töötu tööle aitamiseks.

Seetõttu on antud avatud taotlusvoor suunatud pikaajaliselt töötutele (sh heitunud) tööle saamist toetavate meetmete pakkumiseks kombineerituna tööpraktikaga tööandja juures.

Antud tegevuseks saavad projekte esitada juriidilised isikud - asutused ja organisatsioonid, ning füüsilisest isikust ettevõtjad.