Poliitikust ei saa meest metsaski
“Seenelkäik” on Toomas Hussari 2012. aastal valminud esimene täispikk mängufilm. Tegu on musta komöödiaga, mis räägib poliitik Aadust (Raivo E. Tamm), kes on maksumaksja raha eest käidud Peruu reisi tõttu ajakirjanduse luubi alla võetud.
Teel metsa seenele oma naise Viiviga (Elina Reinold) korjab viimane teeäärsest bensiinijaamast kaasa rokkar Zäki (Juhan Ulfsak), kes on pärast suvetuuri maakolkasse uitama jäänud ning tahab Tallinnasse saada. Paaritunnisest seenelkäigust kujuneb kolmepäevane seiklus. Värvika trio kaaslasteks saavad hirm, lootusetus ja kurnatus.
Avastseenis juhatab filmi sisse Eduard Wiiralti “Lamav tiiger”. Filmi üheks läbivaks ja juhtivaks teemaks saab pressisekretär Koobalti (Hendrik Toompere jr jr) spekulatsioon kunstiteose üle – kuidas mugavustega harjunud inimene oma tavapärasest ja turvalisest tsoonist metsikusse ja tundmatusse loodusesse paisates hakkama saaks. Hea stsenaarium, näitlejad ja mõnus rütm panevad filmi kulgema.
Hussar nimetab filmi “riigikogulase mehistumise looks”, ent konformistlikust Aadu Kägust paraku meest ei saa – püksid on ilmselgelt Viivi jalas ja seepärast tõmbabki naist Zäki tehismehelikkus. Niisiis annabki Viivi päästeoperatsiooni ohjad ühel hetkel keigarliku rokimehe kätte, lootes hetkeks tunda end naisena, keda paksust metsast päästetakse, kuid lõppeks ei saa alfaisase rolli täitmisega hakkama kumbki mees. Kõige ligilähedamale küünib ses rollis Kohalik Tropp (Üllar Saaremäe), kes toob sisse uue liini – “tavalise lihtinimese” elik proletariaadi.
Režissöör on lavastanud ühiskonnakriitilise filmi, mis peegeldab hästi ümberringi toimuvat, andes huumori, iroonia, liialduste, tugeva allteksti kaudu palju mõtlemisainet. Toimub kahe maailma põrkumine. Lugu õpetab rohkem peeglisse vaatama ning hoolitsust oma ligimeste vastu. Ühes põhjapanevas stseenis saab näha, kuidas linna- ning maarahva roll hoopiski vahetub, tõstatades küsimuse: kes on tsiviliseeritud inimene ja kuidas ta käitub? Paralleelselt vahelduvad maa- ja linnakaadrid tekitavad nende kahe sootsiumi vahel terava kontrasti. Tuleb näha enda mätta otsast kaugemale. Ega rahvas pole loll – “Kuhu kadus Siim Kallase 10 miljonit”? küsis Kohalik Tropp.
Näitlejatöö on suurepärane ning seda iseloomustab dünaamilisus ja ehedus. Raivo E. Tamm loob Aaduna poliitikutest iroonilis-magusa kuvandi, ent omajagu suudab ta vaatajates ka kaastunnet tekitada. Elina Reinold teeb Viivina emalik-kantseldajaliku rolli, kes justkui pahura lapsega metsa on läinud. Naine ei näe oma abikaasas kübekestki mehelikkust.
Juhan Ulfsak elik russelbrandilik Zäkk (Russell Brand on briti meedia ja popi paha poiss, ilus ja sageli rumala nalja pääl väljas – toim) näis end oma rollis etteantud võtmes koduselt tundvat ja tema tegelaskuju lisab loosse omajagu koomilisust. Hussar ei liigita tegelasi headeks ja halbadeks, vaid säilitab neis kõigis inimlikkuse. Teistes osades näeb Mari-Liis Lille, Elmo Nüganeni, Ott Seppa, Hannes Võrnot.
Tore on vahelduseks vaadata kinos eesti filmi, mis ei kubise pükste tagataskusse topitud melanhoolsest maailmavalust.
VAATAMISMULJE
“Seenelkäik”
- Stsenarist ja režissöör Toomas Hussar.
- Produtsent Piret Tibbo-Hudgins.
- Operaator Rein Kotov.
- Helilooja Arian Levin.
- Osades: Raivo E. Tamm, Juhan Ulfsak, Elina Reinold, Üllar Saaremäe, Hendrik Toompere jr jr, Hilje Murel, Elmo Nüganen, Mari-Liis Lill.
- Kestus: 93 min.
