Risk, et maks tasumata jäetakse, on tõesti suurem. Inimestel on raskem, ettevõtjal keerulisem. Võlg meie ameti ees on rohkem kui 100 000 isikul ja rohkem kui 23 000 ettevõttel.

Vastutate teie.

Meie küll, aga me eeldame, et kodanikud soovivad nüüd ja edaspidigi makse maksta ja ka teevad seda. Makse makstakse ju selleks, et riik toimiks.

Praeguse seisuga on maksuvõlad kokku …

…5,9 miljardit krooni.

See on väga suur summa.

Üle 90% sellest on juriidiliste isikute võlg. Eraisikute osa jääb alla poole miljardi krooni.

On see suutmatus, ebaausus?

Suurem osa on kohustused, mis on küll deklareeritud, kuid mida pole veel täidetud. Enamik inimesi on ju õiguskuulekad. Väiksem osa on neid, kes tahaksid maksta, aga ei oska seda teha õigesti.

Kolmas osa püüab vabatahtlikust maksmisest hoiduda. Nendega peab riik käituma teisiti.

Kui suure osa 6 miljardist kroonist loodate kätte saada?

Pankrotis ettevõtete võlg on üle miljardi krooni, seda raha nagunii kätte ei saa.

Maksuvõlglaste seas on 1600 põllumehest füüsilisest isikust ettevõtjat.

Septembri alguses oli põllumeeste osa FIEde võla kogusummast 21%. Ajad on kehvemaks läinud. Ennustan, et tänaseks on võlad suuremad.

Mida teha?

Kui tasumisega on probleeme, ärge laske neil süveneda. Pöörduge kohe meie poole. Taotlege võla ajatamist, võimalik on rakendada kuni poole soodsamat intressi.

Viivitamine võib tähendada, et häid lahendusi enam polegi.

Võib-olla on ajatamine vaid agoonia pikendamine?

Paljude jaoks on raskused ajutised. Kui me nüüd põhimõtteliselt elujõulise ettevõtte konto järsult kinni paneme ning vara arestima hakkame, siis läheb ta kas pankrotti või hakkab oma tegevust varjama.

Meile on aga tuleviku tarvis tähtis, et võimalikult palju ettevõtteid ellu jääks. Seetõttu vaatame otsa igale juhtumile.

Kui paljudele “ei” ütlete?

Kolmandikule. Ettevõtjale võib meie “ei” olla isegi kergendus. Ta saab hakata tegutsema valdkonnas, mis tema võimetega rohkem sobib või milleks on praegu lihtsalt parem aeg.

Kui suur on ajatatud võlgade summa?

Oleme ajatamist rohkem kui kümnekordistanud. Praegu on summa 410 miljonit krooni.

Suurim osa ajatamistest, 45%, on kuni kuuekuulise tähtajaga. 17% on pikema tähtajaga kui aasta, aga sel puhul kasutame ka lisatagatisi. Kui aga võlglane maksegraafikut ei täida, tuleb sundsissenõudmine.

Teie ajatate, aga eelarvega on kibe käes. Kui palju tunnete valitsuse survet?

Ühtpidi muidugi mõistame, et iga kroon on eelarvele vajalik. Samas ei saa me ettevõtluse jätkusuutlikkusele kahju teha. Tähtis on, et makse makstaks praegu ja tulevikuski.

Huvitav on see, et meie seisukohad ühtivad ka rahvusvahelise valuutafondi soovitustega. Et mitte anda amnestiat, vaid hoida ettevõtteid töös.

Kas maksuamnestia võimalusest on siis juba juttu olnud?

See oleks ebamõistlik, koguni destruktiivne. Eestis igatahes sellest ei räägita.

Kas maksuvõlad näitavad, et majanduse põhi on käes?

Praegu on maksud langenud aeglasemalt kui majandus ise. Aga arvestada tuleb sellega, et töökohti on vähem, palga väljamaksed vähenevad ning augustikuus olid Eesti ettevõtetes rekordilised koondamised.

Milline varimajanduse oht?

Maksuvõla kasv näitab ka, et ollakse seaduskuulekad. Püüdleme aga selle poole, et ettevõtjad jääksid nn valgesse, õiguskuulekasse sektorisse.

Ümbrikupalga maksmine läheb taas moodi.

Jah, kuigi summa ise ei pea suurenemagi — ka musta tööd on ju praegu vähem ning palgad varasemast väiksemad.

Tõusuteel on ka käibemaksupettused ning fiktiivsete kulude näitamine. Arvevabrikud tegutsevad, tootes väliselt usaldusväärsena näivaid andmeid olematute kulude kohta.

Niisuguste arvevabrikute taga on organiseeritud kuritegevus. Siiski jõuame ka nendele asjadele jälile. Kui varem püüdsime pigem maksumaksjat kontrollida, siis nüüd jõuame oma kontrollidega nn teenuse pakkujani.

Eraisiku pankrotti võib pidada ka omalaadseks võimaluseks võlad korstnasse kirjutada.

Konkreetse isiku jaoks on tegu maine küsimusega tulevikus. Kui põhjuseks olid tõesti näiteks juhtimise vead, on pankrot võimalus oma tegusid teataval määral heastada.

Meile on hoopis suurem mure see, et firmasid lastakse kunstlikult pankrotti, kantakse sinna täitmata kohustused, kasumit hakatakse võtma aga juba uuest firmast.

Meie menetluses on umbes 60 juhtumit, kus väidame, et pankrotti läinud ettevõte jätkab uues juriidilises kehas.

Millised on uued petusuunad?

Suurte tehingute puhul kasutatakse võimalust, et ostja saab tehingu hetkest alates käibemaksu maha arvata. Samas ei pea raha üldse liikumagi.

Teine uus suund on käibemaksu ettekavatsetud võlgujäämine. Näiteks müüb firma suure koguse kütust turutasemest madalama hinnaga, kuna ei kavatsegi käibemaksu tasuda. Järgmise tehingu teeb ta aga juba uue firma kaudu.

Seega on võimalusel äriühing kiiresti registreerida ka oma varjuküljed.

Mida keerulisem seadus, seda kergem on kõrvale hiilida.

Pigem on meie maksusüsteemis vähe erandeid. Samas kujunevad kohtuvaidlusi tekitavaks just suuremad asjad.

Milliste maksudega pigem viivitatakse?

Tulumaksu ja sotsiaalmaksu tasutakse paremini, pigem viivitatakse käibemaksuga.

Kindlasti mängib siin rolli maksja teadlikkus, milleks maksu tarvitatakse. Võin kinnitada, et väga suur osa kulutatakse tõepoolest tervishoiule, haridusele ja turvalisusele.

Kuigi palju räägitakse maksuraha ebaotstarbekast kulutamisest, raiskamisest, on see osa tegelikult väike.

Kuidas põllumehed maksumaksjana paistavad?

Mured on kõigil ühesugused ja põllumehed ei erine siin teistest. Kuigi — põllumeestest FIEde võlg moodustab rohkem kui viiendiku kõigi füüsilisest isikust ettevõtjate võlast ja septembri põhjal on see FIEde keskmisest võlast suurem.

Põllumehed tegutsevad paljuski nn maaomavalitsustes, mille maksutulude kahanemine eriti tunda annab.

Samas on väiksemas kohas paremini võimalik ka inimeste tegemistel silma peal hoida. On ju tõsi, et iga makstud kroon kulutatakse omavalitsuse ühise heaolu tarvis. Seega peaks olema kõigi vallaelanike hool pidada nn naabrivalvet ka maksude osas.

Pigem kasutatakse omade vahel ehk hoopis silma kinni pigistamist, mitte valvsust.

Muidugi on see teadlikkuse, tõekspidamiste, kokkulepete küsimus. Teatavasti laekub üksikisiku tulumaksust enamik omavalitsusele. Ning et kui igaüks meist ausalt maksab, elab igaüks meist ka paremini.

Veel on tõsi, et omavalitsused on saanud tänavu keskmiselt 11% tulu vähem. Samas on vaid mõni omavalitsusjuht meie poole pöördunud ja teatanud ees ootavatest muredest.

Kas, ning kui jah, siis kellele teatada tõsiasjast, et naaber naabrile sularaha eest piima müüb ja saadud tulu ei deklareeri?

Kõik taandub siin inimeste teadlikkusele ja soovile makse maksta. Samas möönan, et kodusest piima või küttepuude müügist saadud tulu deklareerimine ning maksu maksmine peaks olema hõlpsam, olgu vahendiks patendimaks või muu selletaoline.

Praegusel juhul on see piimamüüja kurjategija?

Kuriteod on kirjas karistusseadustikus, kodust piimamüüki me nende seast ei leia. Pealegi tegeleme meie siin siiski suurte asjadega.

Küll on mure selles, et väikest ja suurt ettevõtjat koheldakse võrdselt. Pole vahet, kas sa kood kodus sokke või oled suurettevõtja.

Nõnda ongi väiksemate maksude haldamise koormus väga suur. On ju ka FIEde ettevõtlustulu väga väike, keskmine näidatud tulu on ligi 17 000 krooni aastas. Ning sealt arvestatakse veel maksud maha.

Osa FIEdest kirjutavatki tulud ja kulud sarnaseks.

On neid, aga on ka teisi, kelle tulud on madalad lihtsalt seepärast, et FIEna tegeldakse kõrvaltegevusena ja põhitulu teenitakse mujalt.

Tööd on teie ametil palju?

Rohkem, kui me jõuame teha. Võlgnikke on isegi pigem vähem, aga summad on kasvanud.

Ka oleme tänavu saatnud 10 000 meeldetuletust — paljud inimesed on lihtsalt unustanud näiteks maamaksu õigeks ajaks tasumata. Ning pärast meeldetuletust nad õiendavad selle asja ära.

Nii et enne kui lajatad, teata?

Jah. Maksumaksjale tuleb anda võimalus.

Milline on suurim oht, mis Eesti maksundust võib tabada?

See, et maksude mittemaksmine muutub loomulikuks, tavaks.

Selle aasta eesmärgi suudate ikka täita?

Ütleme nii, et suudame tagada majanduse võimekusega proportsionaalse maksevõime.

Aga järgmisel aastal?

Järelevalve osa suureneb.

Kellel on maksud maksmata?
Võlglaste edetabelit juhivad FIEdest põllumehed.

TegevusalaFIEdest võlglaste arvVõlasumma mln kr% FIEde koguvõlast
Põllumajandus,
metsamajandus ja kalapüük160635,621,6
Veondus ja laondus113011,67,07
Hulgi- ja jaekaubandus,
mootorsõidukite remont6609,55,78
Ehitus1956,13,69
Töötlev tööstus2035,13,12