Põllundus saabus Läänemeremaadele rahulikult

Kui Euroopas tuhandeid aastaid tagasi küttimiselt-koriluselt põllupidamisele-karjakasvatusele üle mindi, siis meie kandis toimus see üsna teistmoodi kui suuremas osas Lääne- ja Kesk-Euroopast.

Lätis elanud kiviaja inimeste DNA proovide analüüs näitab, et Balti piirkonna toonased rahvad võtsid oma aja tähtsad kultuurilised uuendused naaberrahvastelt lihtsalt üle, sellal kui mujal Euroopas, nagu varasematest uuringutest juba teada, kaasnes kultuurimurranguga suures osas ka elanikkonna vahetus. Lähis-Idast Kagu-Euroopa kaudu meie maailmajakku saabunud põllupidajad tõrjusid senised lääne- ja keskeurooplased eelajaloo areenilt minema.

Rahvusvaheline teadlasrühm eesotsas Eppie Jonesiga, kes töötab üheaegselt nii Iirimaal Dublini Trinity College'is kui ka Inglismaal Cambridge'i ülikoolis, ja kuhu meie lõunanaabrite esindajana kuulub Gunita Zarina Riiast Läti ülikoolist, kirjutab ajakirjas Current Biology viie kuni kaheksa tuhande aasta vanustest koljudest võetud DNA põhjal, et tänapäeva Läti aladele ei jätnud tollal Euroopasse saabunud lähisidalased mingitki olulist geneetilist jälge.

Loe edasi portaalist Novaator.