07.07.2011, 00:01
PÖÖRASELT KALLIS: Ostad puid Võrus, aga maksad nagu Brüsselis
Kui Kesk-Euroopa riigid hakkavad Baltimaadest ja Skandinaaviast pärit puiduga oma elektri- ja soojajaamu kütma, võib ahjuhalgude hind Eestis veelgi tõusta. Puidu kasutamise taga on Brüsseli poliitiline otsus soosida taastuvenergiaallikaid.
FOTO:
Küttepuude müüja Indrek Elhi telefon heliseb iga natukese aja tagant. “Jah, meilt saab küll halge osta,” kostab mees telefonitorusse. Veidi aega läheb mööda ning juba helisebki aparaat uuesti. “Kuidas on vene keeles “lepp”?” otsib Elhi kiiresti abi, sest sedapuhku on halgude ostja venekeelne daam. Märjad lepahalud lähevad nagu soojad saiad, seda vaatamata üsna krõbedale hinnale. Elhi juhitud firma PolarHeat on nimelt orienteeritud mugavatele klientidele, kes ei viitsi ise vaeva näha puude riita ladumisega, rääkimata nende lõhkumisest. Selle töö teevad ära PolarHeati töömehed Võru äärelinnas, ladudes lepahalud laudadest konteineritesse, mis seejärel veokikoormast kliendi õuele asetatakse. Niisugune “võtmed kätte” puuriit maksab 52 eurot ruumimeeter (tegu on märja lepahaluga!), lisandub transporditasu. Ometi kliente jätkub. “Meil on üsna palju kliente isegi Hiiumaal!” uhkustab Võru haluärimees. “Halud ostetakse meilt nii kiiresti ära, et lattu toota ei õnnestugi.” Nagu kõik teisedki halumüüjad, tunnistab ka Elhi küttepuude pöörast hinnatõusu. Hind on tõusnud mitte ainult halgudel, vaid ka metsast toodavatel küttepuunottidel, millest halge valmistatakse. “Mullu sügisel maksime metsatöötlejatele tihumeetri eest 19–20 eurot, praegu aga juba 28 eurot. Hind on tõusnud üle 40 protsendi,” sõnab ta. Kuid miks on hind tõusnud?