Prangli saar – üks imeline paik, kus laule luua ja lugusid vesta

 (1)

Plaadi “Pranglile” valmis teinud seltskond kodurannas. Ees keskel tõmbab lõõtsa Tiinamai Keskpaik.
Plaadi “Pranglile” valmis teinud seltskond kodurannas. Ees keskel tõmbab lõõtsa Tiinamai Keskpaik.Kaido Haagen

Elu Prangli saarel on nagu omaette maailm, kinnitab äsjavalminud plaat “Pranglile”, kus kohalik muusikaõpetaja esitab koos oma sõpradega saare laule ja pillilugusid.

Prangli põhikooli muusikaõpetaja Tiinamai Keskpaik käis möödunud aasta kevadel oma õpilastega pärimuspäevadel Kihnu saarel. Seal esitasid kooliõpilased oma kodupaiga pärimuslaule ja tantse. Just too Kihnus käik andis tõuke pärimuslugusid juurde õppida ning neid ka teistega jagada. Nii sündis plaadi tegemise mõte, nüüd on see teoks saanud. 

Tiinamai Keskpaik on oma õpilastelt uurinud, milliseid laule nende kodus lauldakse. “Prangli saarel on säilinud järjepidevus, koolis on õppinud mitu põlvkonda praeguste laste esivanemaid. Kodudes on lauldud kirikulaule, kuid saar on inspireeriv paik ka ise laule ja lugusid looma.”

Saare oma muusika
Lugusid käis Tiinamai korjamas kohalike eakate inimeste juures, kellel on alles hoitud vanemad laulikud Prangli saare lauludega. Samuti uuris ta Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi, et sealt pärimuslugusid leida. Lisaks lugudele-lauludele, mis on aastaid saarega käsikäes käinud, teab Tiinamai omast kogemusest rääkida, et Prangli on inspireeriv paik ka ise laulude loomiseks.
Plaadil kõlab Tiinamai kirjutatud kandlelugu ning koos saareelanikega sündis laul, mis jutustab saarerahva tavadest ja kommetest. Loo aluseks oli mõte “Sõua laeva, jõua laeva. Sõua laeva Prangli poole”. Nendest ridadest sai kõik alguse. Tiinamai rääkis oma ideest teistele ning uuris, missugused seosed neil tekivad ja kuidas võiks laul edasi minna. Iga rida viis järgmiseni.

Koolipere lõi silme ette elava kujutluspildi saareelust ning mõtiskles üheskoos selle üle, mis püüab laevaga sõites nende pilku. “Eemalt paistvad liivaluited, paistvad männimetsa ladvad, eistuk loksub kalda veerel, ootab merest kalasaaki,” tsiteerib Tiinamai koostöös valminud regilaulu ning lisab, et seda luues taheti kasutada võimalikult palju saarerahva sõnavara. Näiteks eistuk tähendab kahemehepaati.

“See on küll hea laul,” ütleb 1969. aastast saarel elav õpetaja Helju Pärnamaa, kes ei pea end küll põlisasukaks, kuid kellele valmistab palju rõõmu, et Prangli laulud on plaadile talletatud.
Tiinamai on õpetanud saarel muusikat 11 aastat. Selle ajaga on Prangli pärimuse kogumine muusikaõpetajale südameasjaks saanud. “Kui mind Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esimese kursuse tudengina saarele muusikaõpetajaks kutsuti, ei osanud ma uneski näha, et saarele rohkem kui kümneks aastaks õpetajaks jään,” on Tiinamai saarega hoopis tugevamalt seotuks jäänud, kui ta seda toona arvata oleks osanud. Noort naist võlub saare juures järjepidevus ja saare elanikud.

Näiteks postipaadi Helge kapten Iivar Piirisaar võttis ameti üle oma isalt, kes oli 36 aastat merd sõitnud. Iivari ema Laine Piirisaar jutustas alati väga haaravalt lugusid saare elust ja oma lapsepõlvest. 

Nii tekkiski Tiinamail soov need lood jäädvustada, et neid ka teistega jagada. “Et ühe väikesaare tavasid ja kombeid au sees hoida ja mäletada”, toob ta välja ühe põhjuse, miks tekkis soov lugusid jäädvustada ja teistega jagada.

Juhtunud on kõike
Kuna saarerahvas on enamjaolt tagasihoidlik, oli Tiinamaile eraldi katsumus, kuidas saare inimesed lugusid salvestamise ajal sama vabalt jutustaks nagu tavaelus.

Juhtus sedagi, et väga huvitav materjal sai linti, kuid pärast selgus, et oli kuhugi haihtunud. Siis tuli uuesti otsast alustada. Kuid sihikindlat noort naist see ei heidutanud. Tiinamai loodab, et kõik, kes plaadi tegemisel osalesid, said millegi võrra rikkamaks. “Minule avanes iga loo või laulu kaudu üks omaette maailm väikesel saarel,” ütleb ta.


Maalehel on ilmumas kõigile eestlastele oluline raamatusari “Eestile elatud elud”.
Raamatusarja saab tellida raamatud.maaleht.delfi.ee või osta iganädalast raamatut koos Maalehega erinevatest müügikohtadest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare