Prantslaste söömisharjumused, millest kogu ülejäänud maailm, ka eestlased, õppima peaks

Jah, prantslased on veidrikud ja kastavad croissante kohvi sisse. Kuid neil on ka hulgaliselt häid ja tervislikke söömisharjumusi, millest igaüks õppima peaks.

Hoolimata sellest, et kiirtoidukultuur trügib rinnaga peale ka Prantsusmaal, on seal säilinud traditsioonilised söömistavad. Toit ja söömine on prantslaste jaoks siiani pigem nauding kui keha vajalike toitainetega varustamine ja seda hoolimata asjaolust, et leidub ka neid, kes sellist mõtteviisi tasapisi väljasurevaks peavad.

Kindlad söögiajad ja ei mingeid snäkke

Kolm söögikorda päevas on paljude prantslaste elukorralduse loomulik osa. Väljaspool neid aegu ei sööda midagi. Vaid lastele pakutakse koolis-lasteaias väikest vahepala - mõni puuvili või koogitükk.

Täiskasvanud ei snäkita, sest on normaalne, et kolme söögikorra vahepeal läheb kõht tühjaks.

Lõuna on olulisem kui õhtusöök

Lõunasöök on päeva olulisim toidukord, millele kulutatakse aega rohkem kui teistes riikides. Kuigi jah, seetõttu on ka pärast lõunasööki kontorilaudade taga tukkujaid Prantsusmaal enam kui mujal.

Õhtusöök on sageli kerge ja vaid täiendab lõunasööki.

Seltskondlik söömine

Kolme söögikorra traditsioon elab siiani, sest prantslastele meeldib seltskonnas süüa. Mitte ainult perekonnad ei kogune söögiaegadeks, vaid ka kolleegid. Uuringud näitavad, et 80% söögikordadest süüakse kellegagi koos. Ja kui õhtuti välja minnakse, siis sööma, mitte klaasikest mingit jooki võtma.

Väiksemad portsjonid

Paljud uuringud on tõestanud, et kui meile pannakse ette suured portsud, siis me sööme need ära hoolimata sellest, et kõht on juba täis.

Pariisis serveeritakse sulle kohvikus portsjon, mis võib välja näha nii väike, et kahtlustad kohvikupidajat koonerdamises, kuid kõhu teeb see täis väiksusest hoolimata.

"Söö palju jaksad" pakkumisi Prantsusmaale ei leia.

Ei mingit lastemenüüd

Anglo-saksimaades pakutakse söögikohtades lastele sageli odavamat ja väiksema tioteväärtusega menüüd. Prantsuse lapsed söövad aga täpselt sedasama, mida täiskasvanud. Isegi koolis. See tekitab lastes harjumuse toituda tervislikult.

Värske puu- ja juurvili

Traditsiooniline prantsuse köök kasutab palju juur- ja puuvilju ning liha. Eelistatakse kohalikes farmides toodetut. Supermarketitest leiab loomulikult ka palju valmistoite, kuid taluturud on endiselt populaarsed ning toiduainete päritolule pööratakse palju tähelepanu.

Joo vett

Toidu kõrvale tarbitakse vett, olgu siis mulliga või ilma. Loomulikult juuakse ka veini, kuid vaid väikese klaasiga ning mitte rohkem kui üks-kaks klaasitäit. Lisaks suurtele veiniklaasidele ei kohta Prantsusmaal söögilauas kunagi pindist õlleklaasi või karastusjooke.

Süüakse laua taga

Toit valmistatakse selleks, et seda nautida ning nauditakse laua ääres istudes. See reegel kehtib ka laste kohta, kellele laua taga söömine juba väga varakult selgeks õpetatakse. Teleka ees või arvuti taga söövaid prantslasi kohtab väga harva.

2010. aastal läbi viidud uuring tuvastas, et prantslane kulutab päevas söömisele kaks tundi ja 22 minutit. Sest ta naudib söömist.

Restoranides ei kiirustata külastajaid kunagi lauda vabastama ettekäändel, et järgmine seltskond on tulemas.

Mitu rooga

Ei sööda mitte pelgalt ühte toitu, vaid reeglina kolme - eel- ja pearooga ning desserti. Lisaks sageli veel juustu. Ning seda sellepärast, et inimesed naudivad söömist ning on endale selleks piisavalt aega varunud.

Portsjonid võivad olla küll väikesed, kuid tühja kõhuga ei tõuse lauast keegi.

Puuvili magustoiduks

Prantslased armastavad küpsetisi, kuid neid serveeritakse reeglina erilistel puhkudel.

Igapäevaseks desserdiks on Prantsusmaal tavaliselt mõni puuvili või puuviljavalik. Lisaks võidakse pakkuda jogurtit.

Käigu pealt ei sööda

Prantsusmaal ei kohta inimesi, kes käiksid ringi kokapudel ühes ja hamburger teises käes. Esiteks ei meeldi neile, kui asi puutub söömisse, mitme asjaga korraga tegelemine ja teiseks eelistavad nad süüa istudes.

Allikas: The Local