President: Linna parem elu on müüt, mis tõele ei vasta
"Müüt, nagu vaid linnades oleks võimalik elada täisväärtuslikku elu, ei vasta tõele, vaid see ongi müüt,” ütles president Toomas Hendrik Ilves Eesti külade VIII maapäeval Tartumaal Rannus.
Müüdimurdjad ise istusid sealsamas, nähes välja nagu tavalised inimesed. Ainult Kodukandi liikumise sümboli, silmis särava sädeme põhjal võis öelda, kes nad on.
Külad liiguvad vastuvoolu
Samas on müüdimurdjate-külaliikujate säde sel aastal pisut kannatada saanud. “Eelmisel maapäeval kahe aasta eest oli kontekst teine – käes on raskemad ajad, kui olid tollal,” tunnistas president Ilves.
“Aga Kodukandi inimesed saavad aru, et kurtmine ja virisemine meid edasi ei vii. Edasi viib see, kui me ise teeme midagi. Ja siia tulnute näol me näeme, et kodanikuühiskond toimib ja seepärast tahan teid ka tänada.”
Eriline tänu ja tunnustus sai osaks Viitina külale Võrumaalt ja Kiidevale Läänemaalt – need kuulutati konkursi “Aasta küla 2009” võitjaks.
Põhjus: seal on palju ära tehtud ja suure kindlusega tehakse ka tulevikus. Ehk nagu ütles president: “Kodanikuühiskonna idee ongi teha kõike koos ja teha ise ja teha isegi neid asju, mille eest riik võiks hea seista.”
Või presidendi sõnu pisut meelevaldselt väänates – nendes külades on linnameeste müüt juba murtud.
Peale au ka 10 000 krooniga väärindatud paikades on üksmeelt, tegutsemislusti, hoolimist, külalislahkust ning (hea)korraarmastust.
Sõnatu koostöö
Miks just need külad aasta küladeks ehk seekordseteks müüdimurdjateks tunnistati?
“Mõlema puhul ei rääkinud külarahvas omavahelisest koostööst, kuid see kõik tuli nende tegemistest välja. Nende jaoks on see tavaline eluviis, nad ei pea sellest rääkima,” hindas liikumise Kodukant juhatuse liige Mariina Laineste.
“Viitina jäi kohe silma ja sõelale. Et on väga kokkuhoidev küla ja oli tunda meeskonnavaimu. Kui ka mõni probleem tekib, püütakse see esmalt ise lahendada, mitte oodata abi mujalt,” rääkis põllumajandusministeeriumi kohaliku omaalgatuse programmi koordinaator Sille Rähn.
Ühesõnaga: nii ühes kui teises paigas on liigutatud mägesid. Külla on elu tagasi toodud. Põlvkondade vahet ei tehta, toimetatakse koos.
Mida tiitli saanuna edasi tehakse? Seda, mis plaani võetud. Kiideval näiteks lõpetatakse sadama-linnuvaatlustorni ehitus. Siis ehitatakse laululava. Ja nii edasi.
Mida otsustas maapäev?
Edasise töö saab sättida ka maapäeval kaheks järgmiseks aastaks võetud sihtide põhjal.
Liikumise Kodukant tegevjuht Kai Krabo sõnastas uued eesmärgid nii:
n Koostöö, teavitus ja koolitus pärimuskultuuri alaste teadmiste laiendamiseks.
n Maal elamise positiivse kuvandi väljatöötamine, külaelu heade külgede (tervis, turvalisus, keskkonnasõbralikkus, ühtehoidmine) rõhutamine.
Endiselt jäid jõusse järgmised eesmärgid:
n Vajalike teenuste kaardistamine kogukondades.
n Külaseltside teenuste aktiivsem turundamine.
n Külavanematele ja noortele suunatud koolitus.
n Külarahva huvide kaitse riigi tasandil.
Veel seisab külaliikumine tulevikus selle eest, et maakoole ei pandaks kinn, et need oleksid rohkem kaasatud küla tegemistesse.
Rohkem tähelepanu saavad küla elukeskkonna säilitamine, looduslike pühapaikade ning maa-arhitektuuri ja maastike arengukava.
Jätke külade raha alles!
Et külaseltsid ka majanduslikult keerulistel aegadel aktiivsed oleksid, on Krabo hinnangul vaja turgutada piirkondlikku ettevõtlust ja suunata seltsitegevust isemajandamise suunas.
Külaliikumise jätkusuutlikkuse tarvis on vaja, et jätkuks kohaliku omaalgatuse programm ning Euroopa toetusrahade taotluskäik oleks kiire ja MTÜdele hõlpsasti kättesaadav.
Maapäev tegi ka ettepaneku Eesti omavalitsustele – säilitada eelarvetes külade tegevuste ja projektide omafinantseerimisteks mõeldud raha.
Nende pisut ametlikult kõlavate loosungite all lähevad Eesti külad järgmistele rohujuure tasandilt sündivatele tegudele, uusi müüte murdma.
