Psühhoterapeut: pere on meestele tähtsamgi kui naistele
Kas mehi ja naisi kimbutavad sarnased hingehädad või on need pigem erinevad?
Eelkõige oleme kõik inimesed. Ühest küljest sarnased, teisalt ainulaadsed, ka oma probleemide poolest sarnased ja ainulaadsed.
Kui räägime soolistest erinevustest, siis neid me muidugi näeme. Mehi ja naisi kasvatatakse-koheldakse erinevalt juba sünnist alates. Täiskasvanud kasvatavad poisse ja tüdrukuid. Kui sünnib poisslaps, hakkame temaga rääkima madalama ja tugevama häälega kui tüdrukuga, hüpitame ning hoiame poissi teisiti kui tüdrukut.
Peale füüsilise erinevuse kasvatame poisid ja tüdrukud ka sotsiaalses mõttes erinevaks. Sellest tulenevad mõneti erinevad probleemid ning probleemide lahendamise viisid.
Probleemide korral võib mees näiteks väljendada oma pahameelt, teha kõva häält, teatud tingimustel olla isegi füüsiliselt agressiivne. Seda peetakse mehe puhul sotsiaalselt aktsepteerituks.
Politoloog Rein Taagepera on öelnud, et eestlasi, iseäranis eesti mehi iseloomustab viha, millest nad ei suuda vabaneda. Mida sellisest väitest arvate?
Probleemid on meestel ja naistel üsna sarnased: perekriisid, suhte- ja tööprobleemid, ärevushäired, depressioon jne. Kuid mehed ja naised valivad nende probleemidega toimetulemiseks erineva käitumisviisi.
Kui mehel on mure või ärevus või depressioon, pöördub ta sageli esmalt alkoholi poole. See aga tekitab aja jooksul juba kaks uut probleemi.
On teada, et mehed satuvad sagedamini õnnetustesse ja surevad naistest tihedamini vägivaldset surma, millest enamik on seotud alkoholiga. Naised seevastu saavad vigastada või surevad vägivaldselt peamiselt kodus — perevägivalla tõttu.
Siit ka meeste teine probleemne toimimisviis — agressiivsuse väljendamine valel moel. Maandada pingeid füüsilise ja psüühilise agressiooni abil on mehe soorollile omane, samas pereliikmetele kahjustav.
Tegu ei ole mitte haiguse ega kontrolli kaotamisega, vaid vastupidi — püüdega taastada olukorra üle kontroll. Viha ja agressiooni väljendamisel on kindel eesmärk ning seda tehakse, kuna seda on meestele õpetatud maast madalast.
Vastuoluline on juba meeste kasvatus — neid kasvatatakse lugupidamatuks oma pereliikmete suhtes. Sellist sisimas lugupidamatut suhtumist peidab tänapäeval sageli viisaka ja meeldiva suhtlemise pealispind. Kuid ainult tõelise, sügava austuse puudus võimaldab vägivaldset käitumist naise ja laste suhtes!
Viha või ärrituse väljaelamine tekitab samas vaid suuremat viha, kinnistab vihast olekut. Kui otsime viha, siis leiame seda üha enam, kui otsime armastust, hakkame seda rohkem nägema.
Kui oluline on meestele üldse pereelu?
Meestele on pere vaat et olulisem kui naistele, olles peamine tervise ja õnnelikkuse näitaja. Isaks saamine on mehele tipphetk!
Tänapäeval on toimunud suur muutus isarolli osas — peale raha kojutoomise on noored isad hakanud üha rohkem lastega koos aega veetma.
Usun, et armastus ja hea suhe tulevad eelkõige koosveedetud ajaga ning võetud vastutusega. Kindlasti on ka muid märke mehe rollide muutumisest paremuse suunas: nad julgevad otsida abi, ennast muuta, koolitada paremaks suhtlejaks. See kõik aitab kaasa peresuhete paranemisele.
Mehed vist ei otsi kuigi meelsasti abi psühholoogilt või psühhoterapeudilt. Miks?
Minu vastuvõtul on küll aastatega mehi ja naisi hakanud käima võrdselt. Siiski ei ole meestele omane ega ka kerge abi vastu võtta, seda süstemaatiliselt kasutada.
Abisüsteemid on üles ehitatud pigem naistele kättesaadavaks ja sobivaks. Abi küsimine ei ole mehe soorollile kohane. Mees otsib tuge pigem alkoholist, agressiivsusest, parimal juhul füüsilisest tegevusest või spordist.
Kas mehed töötavad liiga palju?
Tänapäeva üha suurenev töökoormus tekitab eriti just meestel tugevat ja püsivat stressi. Mehe sooroll eeldab tööalast edukust ning pere peamise sissetuleku kindlustamist. Tööd tehakse üha meeletumalt. Kaheksatunnistest tööpäevadest on aja jooksul saanud
10–12-, vahel lausa 20-tunnised.
Kummale mõjub töö kaotamine rängemalt — mehele või naisele?
Töö kaotamine on mehele sageli suurem trauma kui naisele, kuna mehe identiteet on peamiselt seotud tema tööga. Samas on uue töö leidmine meie ühiskonnas mehel endiselt kergem kui naisel.
Kas alkoholist võib olla probleemide lahendamisel abi? Spontaanne vastus oleks siinkohal loomulikult ei. Aga mõõdukalt ja vahetevahel?
Alkohol ei ole kunagi probleemide lahendamise vahend. Meelemürgina omab ta kiiret ja lühiajalist lõõgastavat toimet.
Samas kui see on igaõhtune vahend, millega lõpetada väsitav ja stressirohke tööpäev, siis on see põgenemine reaalsusest. Tegelikkus on aga kainet vanemat vajavad lapsed ja partnerit vajav naine.
Millal ravimid aitavad? Või hoiduda neist hoopis?
Eks ravimeid võetakse ikka viimases järjekorras ning kahjuks sageli alles pärast seda, kui end alkoholiga juba pikemat aega “ravitud”. Vahel on vaja ka arstimeid võtta, kindlasti on see parem lahendus kui alkohol.
Hobid mõjuvad hästi. Samas võib rohke pühendumine hobidele tekitada pereelus probleemegi. Kuidas olukorda lahendada?
Isiklik elu peab olema tasakaalus. Aega tuleb leida ka hobidele: füüsiline tegevus, sport, kultuur jm tervist mittekahjustavad tegevused. Aega on vaja õppida peres jagama ja teisele puhkust võimaldama, eriti perioodil, kui lapsed on väikesed. Sageli kasutavad väikeste lastega pered vanavanemate või lapsehoidja abi, et leida veidigi vaba aega endale ja paarisuhtele. See aeg on alati hea investeering.
Tasakaalu leidmine töö, pere ja hobide vahel ongi see peamine kunst, mis määrab meie õnnelikkuse.
