Puhast kulda Rannapilt: “Ärge tehke valikuid oma hinge arvelt!”
Kolm päeva enne kontserti oli eelmüügist ostetud viis piletit ja tund enne kontserti 20 piletit.
Lisaks käis Türil suur laululahingu kooride kontsert ja Käru rahvas pidas põhikooli lõpuaktuse järelpidu.
“Mure on,” tunnistas Käru kiriku juhatuse esimees Elve Sutt. Lisatoolid küll toodi, aga on seal ka istujaid?
Käru puukiriku leidis Rein Rannap peaaegu juhuslikult sel kevadel Tartusse sõites. Väiksesse Käru alevikku jõudes meenus nimelt, et seal peaks olema põnev puukirik.
“Kui ma siinset kirikut nägin, siis ma otsustasin kohe, et mu tuur algab siit,” rääkis Rannap. See, et kirik on tellingutes ning seal käib usin katusevahetus, Rannapit ei seganud.
Väikses kirikus oli altari ja pinkide vahel ruumi just nii palju, et klaveri sai sinna ära mahutada ja napilt mahtus mööda ka.
“Ma olen tahtnud alati jõuda klaveriga inimesteni, kellel ei ole ehk endal võimalust minna kaugemale kontserdile, ma olen tahtnud viia muusika lausa koju kätte,” rääkis Rannap enne kontserti.
Kui palju just Käru rahvast sellest võimalusest kinni haaras, aga tulijaid siiski oli. Rahvast ei voolanud uksest sisse, vaid tilkus. Ja tilkus kiriku täis.
“Muidugi ma muretsen ja saan aru, et see on risk – minna praegusel ajal klassikalise kavaga väikestesse kohtadesse,” tunnistas Rannap. “Aga see muusika on tõesti väga hea ja inimesed ei tohi oma hinge arvelt kokku hoida, tuleb teha õiged valikud!”
Rannapi enda valik on huvitavalt märgiline – kava esimene pala on William Byrdi “Lahing”, viimane Liszti Rakoczi marss ja lisalugudest viimane Rein Rannapi enda kirjutatud “Jäälõhkuja”.
Miks selline muusikavalik?
“Lihtsalt. Oli selline tunne.”
Et muusikat kuulajateni veelgi lähemale tuua, kirjutas Rannap ise põhjaliku (sisukorraga!) kava, kus on iga pala kohta lihtne ja lahe selgitus.
Mõne sõna rääkis pianist ka lugude vahele – lahkelt, vahetult ja heatujuliselt.
Kava, muuseas, said kõik tulijad tasuta ja seda loeti huviga.
(“Käisin teatris ja maksin 25 krooni kava eest, mis koosnes neljast leheküljest ja kust polnud mitte midagi lugeda, siiani on rahast kahju. Aga siin selline asi!” rõõmustas trükisooja Klaverikulla kava lugenud naine.)
Kavas sisaldub ka hoiatus, et väiksematele lastele ei pruugi kontsert sobida ning samuti palutakse koguni kahel korral välja lülitada mobiilid ning mitte pilte teha.
Inimeste osa on kohale tulla, ennast muust maailmast välja lülitada, lubatud on plaksutada ja muusikat nautida!
Ranged piirangud toimisid tegelikult väga hästi – kellele meeldiks kontserdil kuulata naabri mobiilitirinat, saada fotoka välguga näkku või kaotada elamus igavusest viriseva lapse pärast?
Kui kontserdist endast rääkida, siis oli sel imelik mõju – valitud muusika koos kelmikate vinjettidega mõjus tõepoolest hinge puhastavalt. Tegelikult oli lõpuks selline tunne nagu korraliku perenaise käest läbi käinud sibulal, millelt on hoolsasti kõik vanad ja väsinud lehed ära võetud.
“Meile meeldis väga, eriti tema enda lood olid suurepärased,” ütles kirikaeda kuuldut arutama jäänud seltskond.
“Ma tahtsin teid ka isiklikult tänada,” libistas mitu kuulajat end käärkambri uksest lilledega sisse.
“Väga hea kontsert oli, ma mängisin väga hästi,” rõõmustas pianist ise.
Poolt kehva mõtetki kõiksugu laululahingute ja bändide kohta mõtlemata - on asju, mis lahutavad meelt ja neid teisi, mis mõjuvad vaimule ja hingele.
Klaverikuld on see teine.
Loo juures olevate piltide tegemine oli eelnevalt kokku lepitud ja pildistamisel ei pimestatud ühtegi silmapaari ega riivatud ühtegi tundlikku kõrva!
KlaveriKuld, pianist Rein Rannapi klaveriõhtu
21.06 P Karksi, Viljandimaa
22.06 E Kihelkonna, Saaremaa
23.06 T Valjala, algus 17.00, Saaremaa
24.06 K Pärnu
25.06 N Haapsalu
26.06 R Keila
27.06 L Otepää
28.06 P Rapla
29.06 E Tallinn, Oleviste
30.06 T Tartu, Pauluse
01.07 K Iisaku, Ida-Virumaa