Raadioteater tähistab 85. sünnipäeva
Et aga mitte mattuda vabariigi aastapäeva pidustuste melusse, on Raadioteater oma sünnipäeva tähistamiseks valinud hoopis 12. aprilli – Eesti esimese raadioreporteri, Raadioteatri looja, esimese lastesaate autori, esimese spordiülekande tegija, näitleja ja kõnepedagoogi Felix Moori sünnipäeva.
Tänavu möödub Felix Moori sünnist 110 aastat.
Raadioteatri juhataja Toomas Lõhmuste ütleb, et Raadioteater on kahtlemata rahvusringhäälingu vanim tegutsev struktuuriüksus, mis seisab selle eest, et raadio vahendaks kunstilist sõna – kuuldemänge, järjejutte, luulesaateid, ja hoiaks vaimu virge.
* * *
Toomas Lõhmuste, kuidas Raadioteatril praegu läheb?
Meie Raadioteater on üks vanemaid Euroopas, kuuldemänge on Eestis tehtud juba 85 aastat.
Tänapäeval kuulume audiokunsti vallas pigem Skandinaavia kultuuriruumi, väga tugevate kuuldemängutraditsioonidega ja siiani elujõulised raadioteatrid on Soomes, Rootsis ja Norras, kuid samas tuleb kurvastusega tõdeda, et just majanduslikest kaalutlustest lähtuvalt ei ole enam rahvusringhäälingu teatriosakonda lõunanaabrite juures.
Siinkohal tuleb au anda meie raadiojuhtidele keerukatel ajaetappidel, koosseise on küll vähendatud, kuid Raadioteater on elus ja jätkab ka edaspidi oma põhimissiooni – salvestada kultuurimälu tarbeks meie näitlejate hääli.
Viimastel aastatel on Raadioteater leidnud tunnustust rahvusvahelisel meediakonkursil “Prix Europa”, nii tunnistati 2010. aasta sügisel Andres Noormetsa kuuldemäng “Vaikus ja karjed” Euroopa parimaks.
Mis on Raadioteatri töös aastakümnetega muutunud?
Digiajastu teeb pidevaid korrektiive salvestus- ja helitöötlustehnikas, stuudiokompleks ise on aga sama, siin on ruumi ja õhku, mis polegi nii vähetähtis, näitleja tunneb end Raadioteatris kindlasti paremini kui praegu laialt levinud “helindamisputkades”.
Peale kuuldemängude salvestame ka järjejutte, mis on muuseas järelkuulatavuselt Vikerraadios “Rahva teenrite” ja “Müstilise Venemaa” järel kolmandal kohal.
Võrreldes kunagise hiigelmahuga, on Raadioteatri aastatoodang vähenenud, seega nõuab repertuaarivalik hoolikat läbimõtlemist. Oleme valdavalt lähtunud põhimõttest, et fookuses oleks Eesti algupärand ja ühtlasi eelistanud noorema põlvkonna dramaturgiat.
Koostöös kirjastustega on järjejuttudena kõlanud uuem väärtkirjandus. “Luuleruumiski” on oluline, et löögile pääseksid ka noored.
Viimase kümnendi jooksul on üha enam populaarsust kogunud just noorema kuulajaskonna seas Jaan Tootseni toimetatud “Ööülikooli” sari.
Raadioteatri looja Felix Moori sünnist möödub 110 aastat. Kuidas plaanite seda päeva tähistada?
Sel tähtsal päeval kogunevad Raadioteatri sõbrad traditsiooniliselt Särevi teatritoas Tina 23.
See Kreutzwaldi ja Tina tänava nurgal asuv maja on täis kultuurilugu – siin on elanud teatriinimesed Anna ja Andres Särev, Felix Moor, Linda Sellistemägi ning esimene Eesti kutseline lauljatar, hilisem laulupedagoog Aino Tamm.
12. aprillil avame viie teatrilegendi mälestuse jäädvustamiseks tolle maja fassaadil tahvli. Sellel päeval antakse üle Raadioteatri näitlejapreemia ning teist korda ka eraalgatuslik Felix Moori missioonipreemia.
Millist ajajärku Raadioteatri elus peate kõige mahukamaks, mitmekesisemaks, sisukamaks?
Raadioteatri viljakamad aastad jäävad kahtlemata eelmise sajandi teise poolde, kui raadiol oli meie igapäevaelus hoopis olulisem roll; kui unejutt eetrist oli väiksele inimesele rituaal ja suuremal inimesel oli aega, mida ei surmatud virtuaalses võpsikus.
Võib-olla kõige põnevamad ja sisulisemad otsingud olid stereoraadio sünni aegadel viis aastakümmet tagasi, kui raadiomajas alustas tööd tõeline innovaatikaguru Hannes Valdma. Tolle mehe ootamatust lahkumisest tekkinud tühimikku pole siiamaani suudetud katta.
Kes on Raadioteatri suurimad sõbrad ja abilised?
Ma usun, et meil on palju sõpru, kellest suurem jagu kuulub paratamatult vanemasse generatsiooni. Aga meil on ka üks erakordselt tänulik kuulajatering – vaegnägijad. Sain sellest aimu paar aastat tagasi, kui viisime selle sihtgrupi huvilistele läbi kuuldemängukursust.
Tulist rõõmu teeb näiteks see, et praegu kirjutab tuntud kooliteatrijuht ja emakeeleõpetaja Terje Varul 6. klassile keeleõpikut, milles on peatükk kuulamisest ning praktilisest kuuldemängu tegemisest.
Raadioteatrit teevad
- Juhataja – Toomas Lõhmuste.
- Režissöör – Külli Tüli.
- Helirežissöör – Külliki Valdma.
- Toimetajad: Pille-Riin Purje,
Jaan Tootsen, Piret Pääsuke.
- Vastutav toimetaja – Priit Hummel.
