Raamatutäis Eesti kroone ja münte
“Tavaliselt inimesed ei teagi, mis on kallis, mis üliharuldane raha,” ütleb staažikas paberraha koguja ehk notafiil ning kogumiku “Eesti Vabariigi mündid ja paberraha 1991–2010” autor Allan Tohv. Ja toob näiteks, et Eesti meenemündid on küllalt kallid, sest neid on vermitud väikestes tiraažides.
Hetkel on Tohvi sõnul kõige kallim 2002. aastal vermitud 100kroonine meenemünt Eesti krooni 10. aastapäevaks. Selle ühel küljel on kujutatud riigivapp, teisel rooma X ja tekst “Krooni taaskehtestamise aastapäev”.
Kuna selle mündi tiraaž oli ainult 2000, on see kollektsionääride kogudes üliharuldane. Oksjonitel pakutakse sellise eest 18 000–25 000 krooni. Nii see meenemünt kui ka kõik krooniajal välja antud meene- ja tavamündid on Tohvi “Raharaamatus” kvaliteetsete reproduktsioonidena trükitud. Kokku 118 fotot müntidest ja 134 paberrahadest.
Krooniaja mälestuseks
Sellise müntide ja paberraha kataloogi üllitas mees peamiselt tulevastele põlvedele mõeldes. Sest uuest aastast pole enam kroone käibes, enamik raha vahetatakse eurodeks ja paljud säilitavad kodus vaid mõningaid kupüüre
mälestuseks.
“Eesti kroon pole mitte ainult maksevahend, vaid see on olnud ikkagi meie rahvusliku identiteedi üks osa,” ütleb Tohv. Raamatus on kõik välja antud kroonid, nii haruldaste seerianumbritega kui ka erilise seerianumbriga ZZ ja tärn-asendusrahad.
Allan Tohv toob näiteks Suurbritannia firma De La Rue, kus on trükitud päris palju Eesti kroonide tiraaže. De La Rue firma esindaja Arthur Geringi abiga on ta saanud oma kogumikku ka pildid sellistest kroonide proovidest, mida Eestis arvatavasti polegi, kuigi maailmas paberraha oksjonitel on viimase kümne aasta jooksul paar tükki hinnaga 300–500 USDd müügil olnud.
“Eesti paberraha on väga ilus, suurte riikidega võrreldes on meie tiraažid aga väga väikesed olnud,” arutleb Tohv ning leiab, et edaspidi hakkab paberraha kogujate seas krooni hind tõusma.
Tema hinnangul võivad tulevikus harulduseks osutuda just 500kroonised, sest seda rahatähte inimesed nii massiliselt mälestuseks ei jäta. Praegu on näiteks harulduseks ka 100kroonine 1992. aastast, sest seda väljalaset on ainult viis seeriat.
Haruldased mündid
Müntidest peab Allan Tohv haruldaseks 1992. aastal välja antud ühekroonist, mis pole kunagi olnud avalikus käibes. Seda müüdi vaid Eesti Panga voldikutes.
Ühekroonised 1993. ja 1995. aastast on aga täpselt ühte mõõtu Saksa markadega, seda kasutasid eestlased Saksa müügiautomaatides nii massiliselt, et lõpuks need kõrvaldati käibest.
Samas aastatel 2006 ja 2008 välja antud ühekroonised mahuvad väidetavalt hästi näiteks Peterburi metroos müügiautomaatidesse piletite ostmiseks.
Paljud Eesti meenemündid on aga nii haruldased, et tavainimeseni pole need jõudnudki. Kogumikust saab näha 100kroonist münti 1996. a, kus on kujutatud maadlejat ja võidujumalannat, tähistamaks 100 aastat olümpiamänge.
1998. aastal on välja antud 10kroonine münt, kus peal kündev Kalevipoeg. Samast aastast on ka 100kroonine münt, kus kujutatakse Kalevipoja kotkalendu.
On ka 500kroonine münt, kus peal on Kalevipoeg lõkendavate vabaduspirdudega. Kõigi 1998. aastal välja antud meenemüntidega tähistatakse Eesti Vabariigi 80. sünniaastat. 2006. aastast on 100kroonine meenemünt Estonia teatri 100. aastapäevaks.
“Kõik 27 meenemünti on minu raamatus sees, puudu on ainult kõige viimased – kaks hõbedast ja üks kuldne, need vermiti tänavu detsembri algul,” ütleb Allan Tohv.
Tõsiseid notafiile ehk bonistikuid (paberraha kogujaid) on Eestis Tohvi sõnul alla paarikümne, maailmas aga tuhandeid.
Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud ja reisifirma Hansa Travel juhatuse liikmena tegutsev Tohv alustas paberraha kollektsioneerimist juba mitu aastakümmet tagasi. Ta kuulub ka rahvusvahelisse paberrahakogujate assotsiatsiooni, on korduvalt käinud Londoni oksjonitel ja osaleb iga-aastastel oksjonitel Eestis.
“Huvi sai alguse sellest, et minu lapsepõlvekodus olid mõned esimese Eesti Vabariigi aegsed paberrahad. Alguses kogusin ka münte, aga hiljem ainult paberraha.”
Hiljuti müügile tulnud euromüntide komplekte ta numismaatiku seisukohast eriti väärtuslikuks ei pea. “Need mündid loksuvad pakis lahtiselt ja võivad olla kriimustatud, ka tiraaž – 60 000
– oli Eesti kohta päris suur.”
Mõned soovitused
Maalehe lugejatele on kollektsionääril ka soovitusi. Praegu müüakse Eesti Interneti-oksjonitel paberrahana suveniireurosid, mis on väga sarnased pärisrahaga, puudub vaid seerianumber. Seega tuleb olla tähelepanelik, et inimesed suveniireurosid pärisrahaks ei peaks.
Veel rõhutab ta, et Eesti kroone saab eurodeks vahetada tähtajatult. “Ma tõesti ei tahaks, et inimestele hakatakse pärast 15. jaanuari 2011 pakkumisi tegema, et müüge oma raamatu vahelt leitud kroonid poole hinnaga ära, ja inimesed teadmatusest teevadki seda.”
