Raha sisaldanud kiri jõudis saajani pärast rahavahetust

 (10)
                     
Maaleht
Raha sisaldanud kiri jõudis saajani pärast rahavahetust
Foto: Karin Kaljuläte

Hiiumaa muuseumis on eelmisest nädalast uus eksponaat: natuke hallitanud ümbrik, milles mõned paberid ja käibelt kadunud Eesti kroonid, jõudis saajani pärast teel olemist kaks aastat ja 25 päeva.

Vassili Lobanovitšile tõi selle kirja tänavu 6. veebruaril bussiettevõtte Mulgi Reisid bussijuht. Mulgi Reisid Hiiumaa osakonna juhataja Martin Kagadze rääkis, et leidis kirja veebruari algul ühe MTÜ postkastist kui hakkas seda vanalt aadressilt uude kohta toimetama, kirjutab Hiiu Leht.

2004. aastast sealsamas rippunud postkasti polnud nad viimastel aastatel kasutanud ja kokkuleppel Kärdla postkontoriga toodi kõik MTÜ kirjad Kagadze kodusesse postkasti.

Kiri, mille Lobanovitšile läkitas 2010. aasta 12. jaanuaril Käina vallavalitsus, sisaldab kahte arvet, kassa sissetulekuorderit, 177 Eesti krooni ja 10 senti.

Paberitest selgub, et Lobanovitš lõpetas Käina vallaga sõlmitud üürilepingu, maksis detsembrikuu kommunaalmaksud ja 5. jaanuaril 2010 viimase üüriarve nelja jaanuarikuu päeva eest.

Vallaamentik Evelin Pärtel on orderile märkinud "Vasja maksis 460.-" ja "tagasi 177.10 Vasjale". Kogu raha oli sendipealt ümbrikus alles.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Läänemaa talunik Veiko Lätt (pildil) muretseb, et kui ostjate huvi Eesti kartuli vastu veelgi langeb, ei olegi seda mõtet kasvatada.
Läänemaa talunik Veiko Lätt (pildil) muretseb, et kui ostjate huvi Eesti kartuli vastu veelgi langeb, ei olegi seda mõtet kasvatada.
Müüjaid on teisipäeva hommikul kella kümne ajal Haapsalu turul umbes 15, mis on üsna tavapärane. Kuid ostjaid on vaid teist samapalju.
“Lihaveised toodavad tagasi selle, mis oleme neisse panustanud, karjamaad on korras ja oleme midagi ilusat teinud,” on Reet ja Targo Pikkmets rahul, ei jäta aga lisamata, et eurotoetusteta oleks nende loomapidamine kahjumis.
“Lihaveised toodavad tagasi selle, mis oleme neisse panustanud, karjamaad on korras ja oleme midagi ilusat teinud,” on Reet ja Targo Pikkmets rahul, ei jäta aga lisamata, et eurotoetusteta oleks nende loomapidamine kahjumis.
Parimad lihaveisekasvatajad Reet ja Targo Pikkmets Pärnumaalt on viis aastat aretanud Saare talus šarolee tõugu lihaveiseid ja loodavad tulevikus hakata pakkuma ka lihaveistest roogasid.