Rahanappus kiusab peoplatse
Ehkki plaanid oma jumet värskendada on nii lauluväljakul kui ka tantsupidu võõrustaval Kalevi keskstaadionil suured, tuleb paljudest kavatsustest rahapuudusel loobuda.
Eriti nukker on Kalevi staadioni olukord. "Istepingid vajavad väljavahetamist, tualettide lagi kannatab vihma- ja lumevee all ning aed on ajast ja arust," loetleb staadioni juht Raimo Nõu. "Murualune drenaažisüsteem on vilets, elektriga on suuri probleeme. Eurokaitsmed on suures kilbis tundmatu võõrsõna."
Nõu sõnul on nad omadega miinustes ning rahalist tuge pole kuskilt tulemas näha.
Sada uut käimlat
"Küsisime riigilt palju rohkem raha kui saime, ehkki kogu kultuuri rahastamist vaadates oli meie palutud summa väga väike," nendib Raimo Nõu. "Tantsupeo korraldamine on meile suur vastutus ja koorem, millesse peaks riik rohkem panustama. Aga praegu maksame meie sellele oma taskust peale."
Hoolimata sellest, et riik toetas Kalevi staadioni viimati alles 2007. aastal ja siis 1,7 miljoni krooniga, on tantsupeo toimumise koht siiski pisut värskendust saanud. Nii sai idatribüünile paigaldatud uued istepingid, milleks kulus 400 000 krooni. Enne pidu tahetakse uuendada ka VIP-tribüüni pinke, korrastada aeda ja tualette ning anda eri rajatistele värvirõõmus kuub.
"Probleemidele vaatamata oleme tantsupeo ettevalmistuse osas teinud rohkem kui kunagi varem," kinnitab Raimo Nõu.
Ka SA Tallinna Lauluväljak juhataja Riho Rõõmus möönab, et riigipoolne toetus on liiga napp ning otsib abi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest.
Sealt loodab ta saada ka 12,5 miljonit krooni, mille eest ehitatakse Oru värava vanade käimlate asemele sajakohaline kaasaegne välitualettide kompleks. Lisaks on plaanis renoveerida laulukaare fassaad ja raadiotorn, soetada pealtvaatajatele uued toolid ja pingid, uuendada drenaažisüsteem ning värskendada tuletorni.
"Tallinn on andnud meile igal aastal umbes miljon krooni, suuremate remonditööde jaoks mõnikord isegi viis-kuus miljonit," tõdeb Riho Rõõmus. "Ma mõistan, et riigil raha ei ole ning on raske valida, keda toetada. Aga kahju, et ehkki oma olemuselt on lauluväljak riikliku tähtsusega objekt, riik seda sel kombel ei tähtsusta."
Vähenenud toetusraha
Kultuuriministeeriumi kantsleri Siim Suklese sõnul sõltub riigi toetus linnale kuuluvale lauluväljakule iga eelarveaasta võimalustest ning näiteks praeguses riigieelarves on kohalike omavalitsuste investeeringutoetusi tublisti vähendatud. Viimase viie aastaga on ministeerium lauluväljakule eraldanud 22,2 miljonit krooni.
