Rahastamise lahendus paistab

“Päris mitu piirkonda pelgas, kas rahval raha on,” räägib Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo juhataja Ave Bremse. “Kaasfinantseerimisega on probleem. Valdade rahakott on ju õhuke.”

Ka teised Leaderi toetusega seotud inimesed kinnitavad, et suurimaks mureks on omafinantseeringu ning investeeringu eest maksmise raha. ELi toetustele kohaselt tuleb taotlejal endal esmalt raha välja käia, mis siis hiljem kompenseeritakse.

Varem oli MTÜdel võimalik maaelu edendamise sihtasutusest (MES) sildfinantseerimislaenu saada, nüüd see enam nii ei ole. Peamine põhjus peitub MESi projektijuhi Andres Toometi sõnul ELi riikides konkurentsi reguleerivates õigusaktides, mis piiravad riigi ja selle sihtasutuste võimalusi sekkuda tavapärasesse majandustegevusse.

Küll aga on MTÜdel võimalik sõlmida laenuleping pangaga ja pank laenab raha MESist. See tuleb Toometi kinnitusel MTÜ-le kokkuvõttes soodsam kui otse pangast laenu võtta, sest intress ei tohiks olla üle 6,5% ja pole ka lepingu sõlmimise tasu. Vajaduse korral võib MES anda panga jaoks täiendava tagatise kuni 80% laenusummast.

“MTÜde jaoks võiks kehtida lihtsamad reeglid ELi toetusraha saamiseks,” rõhutab MESi projektijuht. “Vajadus laenude järele kaoks, kui makseagentuurid hakkaksid laialdasemalt kasutama ettemakseid. See, et neid Eestis ei kasutata, tuleneb siseriiklikest probleemidest.”

Selleks aga, et saada ettemaksu, peab taotleja esitama tagatise, 110% ettemaksu summast.

Küll aga plaanitakse järgmise aasta algusest hakata Leaderi toetust maksma osaliselt tasutud arvete alusel.

“MTÜ jaoks teeb see asja lihtsamaks, kuid töö tegija peab olema valmis ootama oma raha kauem kui tavaliselt,” juhib põllumajandusministeeriumi kohaliku algatuse ja elukeskkonna büroo juhataja Anneli Kimmel tähelepanu ka medali teisele küljele.

“Võib-olla isegi pool aastat, kuni dokumendid liiguvad ja PRIA käib kohapeal kontrollimas tehtud tööde vastavust nõuetele.”