Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro

                     
Maaleht
Rahvuskultuuri Keskus vahendab paikkondlikele kultuuriprogrammidele üle poole miljoni euro
Foto: Vallo Kruuser, Eesti Ekspress

2012. aastal andis Kultuuriministeerium Rahvakultuuri Keskusele koordineerimiseks üle seitse toetusprogrammi ehk paikkondlikku kultuuriprogrammi, mille põhialused lähtuvad UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioonist.

Paikkondlikud kultuuriprogrammid on: Setomaa kultuuriprogramm, Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Mulgimaa kultuuriprogramm, programm „Kihnu kultuuriruum“, programm „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond“, Virumaa pärimuskultuuri programm ning Peipsiveere kultuuriprogramm.

Kõigi programmide ühine eesmärk on väärtustada ja taaselustada Eesti eripalgelistele kultuuriruumidele omast elulaadi, tavasid ja kombeid, oskusi ning keelelist eripära, aidata kaasa vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ning arengule ja laiendada kohalikus kultuuris osalejate ringi, sidudes just noori esivanemate keele ja kultuuripärandiga.

Tänaseks on programmide taotlusvoorud lõppenud ning erinevatele projektidele on eraldatud kokku ligi 560 000 eurot.

- Setomaa kultuuriprogrammi taotlusvooru laekus 98 taotlust, millest said rahastust 84 projekti;
- Saarte programmist küsiti toetust 47 projektile ning nõukogu kiitis heaks 38 projekti;
- Kihnu kultuuriruumi programmi nõukogu otsustas toetada 26-st projektist 23;
- Vana-Võrumaa kultuuriprogramm - taotlusi 47, rahastati 37;
- Mulgimaa kultuuriprogramm - taotlusi 42, rahastati 35;
- Peipsiveere kultuuriprogramm - taotlusi 18, rahastati 12;
- Virumaa kultuuriprogramm – taotlusi 34, rahastati 22 projekti.

Programmidest toetatavad valdkonnad on pärimuskultuur, pärimuspõhine uuslooming, keel ja haridus, teadus-ja arendustegevus, meedia ja mainekujundus.

Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.


Registreeritud (0) Anonüümne (0)
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

Maaleht - viimased uudised
Pärnus selgitati välja Eesti parimad sõiduautotehnikud
Fotol võistluse „Sõiduautotehnik 2015” võitjad, vasakult Järvamaa Kutsehariduskeskusest Ivar Järve (II koht), Tartu Kutsehariduskeskusest Janari Zirk (I koht), Pärnumaa Kutsehariduskeskusest Kevin Lepp (III koht).
22.–23. maini Pärnumaa Kutsehariduskeskuses mõõtu võtnud noored sõiduautotehnikud selgitasid endi seast parima, kelleks on Tartu Kutsehariduskeskuse õpilane Janari Zirk.
Maie Orav
Maie Orav teab, et mehed saab tantsima siis, kui lasta neil olla ka tantsuplatsil meestena.
“Rohkem meest” – nii kõlab 6. ja 7. juunil Rakveres toimuva meeste tantsupeo KOLM juhtmõte.
Dekoratiivsed lehed
Dekoratiivsed lehed annavad lilleanumale heleda-tumeda kontrasti. Heledad lehed tasakaalustavad tumeda lehestiku süngust.
Kuidas värviliste õitega kokku sobitada hõbedasi, vaskseid, tumepurpurseid või mõnda muud põnevat karva lehtdekoratiivseid taimi?
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Õlletooraine proteiinisisaldus ei tohi olla ka liialt madal. Tüüpiline õlle lõhn ja maitse tekivad just teatud proteiinide toimel.
Eesti põldudel on õlleoder kasvanud juba aastaid, aga selle laiaulatuslikuma viljelemise probleemiks on jäänud seemnete madal idanevus.
 šarolee tõugu lihaveised
Reet ja Targo Pikkmetsa šarolee tõugu lihaveised elavad kasvuhoone-tüüpi varjualuses, mis on toodud Inglismaalt ning kaitseb loomi tuule ja sademete eest.
Lihaveisekasvatus annab võimaluse edu saavutada ka väikese karjaga, näitab mulluse parima lihakarjakasvataja Targo Pikkmetsa kogemus.
Edgars Zihmanis
Edgars Zihmanis kinnitab, et praegu tuleb Läti viinamarjakasvatajate põhitulu istikumüügist. Kuna üha rohkematel inimestel on unistus võtta oma käega oma aiast oma viinamarju, on see hea äri.
Nagu Eestis, on viinamarjakasvatus Lätiski lapsekingades, ja seal tegutseb umbes 30 arvestatavat viinamarjakasvatajat. Enamikul on noored istandused, nii et seda, kas viinamarjakasvatus on tulevikuäri või kallis hobi, ei tea veel keegi.