Raplamaa pidu: noortega on vedanud

Eilne Raplamaa laulu- ja tantsupidu “Veere, veere, päevakene” tõi suurde rõhutusse vanad väärtused, mis siinkandis on paljude inimeste jõul otsekui ellu ärganud. Peo nimetuski viitab regilaulule, millele peo stsenaarium oli üles ehitatud.

Teisalt lapiteki kujund, mida tavatsetakse kasutada Raplamaad iseloomustades, kui tahetakse märkida siinset looduse ja kultuuri erilist mitmekesisust.

Peo rongkäik algas kolmest eri punktist ja see oli kahte moodi viide - esiteks eestlaste ja teiseks Raplamaa kujunemisloole.

Lava oli kaunistatud ilusate lapitekkidega, millest on saanud ka füüsiliselt üks siinseid märke. Peo logo oli kujundatud vana päikesemärgi järgi. Laulude-tantsude vahetekstides, mis Raplamaa lugu pajatasid, kõlasid tihti näiteks sõnad "loomine", "Maaema", "ilm".

Enamikku etteasteist saatis elav muusika pärimusmuusikaansamblilt Maa-Meel.

Peo ülesehitaja oli raplalane Mari Tammar, kes õpib Viljandi kultuuriakadeemias, ja kes koos kooliõe Maili Metssaluga (oli üks peojuhtidest) on pärimusmuusikapäevade korraldamisega juba varem siinkandis vana soomeugri vaimu külvanud.

Osales umbes 2000 lauljat-tantsijat-pillimeest ja publik, kes täitis kogu laululavaplatsi. Võis küll olla, et Raplamaa esivanemadki eile selle ilusa peo peale rõõmustasid.

***

Üks lõik peojuhtide vahetekstidest - parajasti käis äraarvamiskahekõne, küsimuste aineseks Raplamaa:

Kus toimusid eestlaste vanemate nõupidamised ehk Raikküla kärajad?

Mmm... Paka mäel.

Kust ja kuhu suundus Raplamaad läbinud kaubatee?

Novgorodist Pärsiasse.

Kus kasvab Eesti jämedaim puu- ohvripärn?

Märjamaa vallas, Sipas.

Kui suur on Pahkla suurkivi ümbermõõt?

29, 5 meetrit.

Aga kus on Baltikumi võimsam maalinnus?

Varbolas.

Miks Raplamaa rabab ja rockib?

Sest Järvakandis on Baltikumi suurim rockfestival Rabarock.

Kas pole mitte Raplamaa omanäoline?

Omanäoline - just sellise luuletuse kirjutas Raplas elav luuletaja Andres Ehin.

Ja noor Rapla helilooja Pärt Uusberg tegi sellele meloodia.