REISIKIRI | Euroopast tulnu vaatab Venemaa söötis maid: siin küll näljahäda karta pole

 (23)
Maaleht Venemaal, IV osa
Venemaa.
Venemaa.Foto: Ain Alvela, Erakogu

Venemaal seiklemise kohta muljeid jagades ei saa kuidagi mööda minna loodusest. Sellel on üks kindel ühine nimetaja – puutumatus. Seda nii heas kui halvas mõttes.

Kohe teiselpool idapiiri algavad maanteede ja raudteede ääres tohutud sosnovski karuputke salud. Millegipärast armastab see taim kasvada just teede lähistel, kaugemal teda enam ei paista.

Peterburist Venemaa sügavusse sõites on teede ääred palistatud sadade ja tuhandete hektarite ulatuses söötis maadega. Haritud, mingit kultuuri kandvat põldu kohtab harva, peamine, mida kasvatatakse, on kartul.

Muidu aga nii kaugele, kui silm vaatama ulatub, ainult rohi, mida keegi ei niida, võsa, mida keegi ei raiu ja mets, mida keegi ei hoolda.

Venemaa metsad võiksid olla unelmate maa iga padulooduskaitsja jaoks, kes parema meelega metsast raagugi ei murraks. Vähegi asjatundlikule pilgule on erinevus Eestimaa metsadega võrreldes kohe märgata.

Männid-kuused on ehk küll juba eakad, aga ikkagi kidurad, sest alusmetsas lokkav padrik võtab suurematelt puudelt kasvurammu. Mingit harvendust-valgustust-hooldust pole need metsad aegade algusest peale näinud ega vist ka näe.

Neil hooldamata väljadel peremehetsevad sääsed ja parmud ja puugid, inimene seal ennast kuigi hästi ei tunne. Ja ka teedel liikuvad puidukoormad näevad välja sellised kõverikest rontidest koosnevad, heal juhul vaid paberipuuks sobivad hunnikud.

Maa on söötis, aga nälga pole

Seotud lood:

Põllumajanduse kui siiski pika vinnaga ja suuri rahapaigutusi nõudva äri ajamisega suures mastaabis viitsivad tegeleda vähesed. Kohalikud ütlevad, et raha saab ka lihtsamalt teenida.

Oma tarbeks aiasaaduste kasvatamiseks või ka lihtsalt põhimõtte pärast on oma juurikaaed iga suvila juures, suurema haardega farmereid aga kohtab harva.

Ehk on põhjus ka selles, et Venemaal kuulub maa üldiselt riigile, et seda harida, tuleb maa rendile võtta. Sellega aga kaasneb taas üksjagu keerulist asjaajamist.

Lihtsam raha aga tuleb sealmailgi üha enam levima hakkavast elamuarendusest. Ostad tüki rohtukasvanud põldu, jagad kruntideks ja müüd kasudega maha. Suurtemate linnade ümbruses selliseid uusarendusi kohtab, enamasti näevad need välja küll üsna poolikud, teesid pole, tänavavalgustust ammugi, ilmselt ka mitte kanalisatsiooni.

Lõpp

PANE TÄHELE | Venemaa – eurooplase jaoks ostuparadiis
  • 1 € = ca 72,5 ₽ (kaardiga makstes arvestatakse kursiks euro eest umbes 73,5 rubla, kui soovid rubalseid osta, saad euro eest umbes 71 ₽).
  • Liiter bensiini A95 = ca 44 ₽ (piirkonniti üsna erinev näiteks Ivangorodis 41 ₽, Peterburis 46 ₽).
  • Telefoni kõnekaart – 300 rubla (ca 4 €) maksva kõnekaardiga saad kuu aega piiramatuid kõnesid oma piirkonnas + 50 SMSi + 3 GB internetti.
  • Ühistransport linnades – keskmiselt 25 ₽ (0,35 €).
  • Päts leiba 15–20 ₽ (ca 0,25 €), kilepakis 2,5% joogipiim 26–28 ₽ (ca 0,38 €).
  • Normaalse majutuse kahele kaheks ööks leiab lihtsasti 20–40 euro eest.
  • Keskmine palk ca 35 000 ₽ kuus (brutosumma, maha läheb tulumaks 13%).
  • Keskmine pension ca 12 000 ₽.

Allikas: Maaleht
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare