RISTIPÄEV: Anna täna maale rahu

Neljapäeval, 21. lehekuud on maahingaus ehk ristipäev. Enesest lugu pidav põlismaalane ei tee sel päeval mingeid mullatöid, ei niida rohtu, ei raiu ega murra puid ning ei tee maa peale tuld. Maaema ja vanajumal tahavad maahengausel rahu saada.

Vadja maarahva juures on säilinud päeva põline nimetus maaentšäüzspäivä, mis tähendab maahingust ehk maapuhkust. See on maa sünnipäev, mil kogu maa ja maast kasvav on püha. Maa puhkab. Sarnane tähendus on sel päeval ka ülejäänud Maavallas.

Maahingause pühadust on rõhutatud kõnekäänuga, et sel päeval ei kasva rohi ja lind ei tee pesa. On usutud sedagi, et maahingausel pole mõtet leiba ega taari teha, see lihtsalt ei lähe hapuks. Koos maaga puhkab kõik elav ja peaks puhkama ka inimene.

Maa ja taimedega seotud töid ette ei võeta. Ei tohi künda, kaevata, külvata, istutada, niita ega rohtu katkuda. Ei või ka rohtu tallata, joosta või maad lüüa. Murul ei tohi isegi magada. Mitte üksnes maa, vaid ka kõik puud on maahengausel pühad nagu hiies, seetõttu ei kõlba oksagi murda.

Keelatud on noa ja kirve ning muude terariistadega, näiteks nõela ja varrastega tehtavad tööd. Samuti tööd-tegemised, mis põhjustavad kolinat ja mürinat. Pikne, kõu, uku, vanajumal ehk taevaisa tahab, et inimesed sel päeval puhkaksid. Tööd ja asjad, mis on tehtud maahingausel, võib pikne hiljem hävitada.

Kogu teksti vaata Maavalla Koja kodulehelt.