Kõrvale saavad lapsed võtta kodus küpsetatud täisteraleiba, hapupiima või laimivett.

Natuke muudetakse nime

Selle menüü panid koolikogukonna palvel kokku alates käesolevast õppeaastast Johannese koolisööklas toimetavad kolm õde, kes on tuntud ka nime all Kolme Sõsara Hõrgutised.

Setumaalt pärit, on nad üles otsinud kohalikke talunikke, kelle käest oleks võimalik osta mahedalt kasvatatud aia- ja põllusaadusi, piimatooteid, jahu ja muud.

Päris 100% mahetoitu nad siiski ei tee, sest kõiki tooraineid pole võimalik mahedana saada ja kõik ei mahu ka mõõdukasse eelarvesse.

Praegu on ühe lapse päevatoidu hind 1.05 eurot. Selle raha eest saab hommikul tee ja puuvilja ning koolilõuna.

Väikeses Johannese kooli köögis toimetav üks kolmest sõsarast Kerti Vissel ei eita, et alguses tekitas teistmoodi toit tõrkeid.

“Me küsime, kuidas toit maitses ja näeme, kas laps on seda söönud või mitte,” selgitas ta.

Kvaliteeti ei kontrolli keegi

Õdedel on ka mõned nipid, mida peab laste puhul teadma. Näiteks ei tohi liiga ausalt kõike ära rääkida ja toiduainete nimetusi tuleb muuta.

Seega on läätsed väikesed herned, kalafrikadelli supp lihtsalt frikadellisupp ja šokolaadi-peedikook šokolaadikook.

Tõuke selliseks “koolitoidurevolutsiooniks”, nagu MTÜ Rosma Haridusseltsi juhatuse esinaine Tiina Länkur ise seda nimetab, andis soov, et lastel tekiks harjumus toituda mitmekülgselt ning kasutada toidu tegemiseks head toorainet.

Vissel tunnistab, et alguses oli nende jaoks väljakutse pakkuda koolitoitu üsna hirmutav.

“Kui me vaatasime reegleid, mis riik ette kirjutas, siis me peame isegi mõõtma lapse taldrikul oleva toidu temperatuuri,” kirjeldas Vissel.

“Samas ei kästa mitte üheski reeglis seirata, kui palju lapsed söövad või millist toorainet kasutatakse toidu valmistamisel, kas toorainel on üldse toiteväärtust või kui palju see kaloreid sisaldab.”

Vissel tõdes, et praegu tuleb riigi määratud koolitoidu kalorite hulk valdavalt kokku valge nisujahu ja suhkru arvelt.

“Samas on aga ju teaduslikult tõestatud, et need mõlemad toiduained pärsivad seedimist,” märkis ta.

Johannese kool on kogunud aga lastevanematelt allkirjad, kus nood nõustuvad, et koolitoidu valmistamisel ei pea jälgima ettenähtud kalorite koguse täitmist, vaid toidu tervislikkust.

Müüt, et tervislik ja võimalikult mahe toit on kallis, ei pea Länkuri hinnangul paika.

Ta leiab, et selle jutu puhul on rohkem tegu soovimatusega midagi muuta. “Lihtsam on ju öelda, et lapsed ei söö seda ja teist,” nentis Länkur.

Tema sõnul tuleks mõelda, et mahetoit, tervislik elu- ja mõtteviis ei ole ilmtingimata luksuskaup ja kättesaamatu püüdlus.

“Vaadake, kui palju on tänavapildis ülekaalulisi lapsi, kui palju on kasvanud diabeeti haigestumine, kui palju kaotame elusid vähile,” arutles Länkur.

Katsetus mahesalatiga

Tervislikku ja pooleldi mahetoitu pakutakse ka pisut üle 700 õpilasega Rocca al Mare koolis.

Kooli direktor Kaido Kreintaal ütles, et nende kooli toitlustaja Baltic Restaurants Estonia AS hakkas pakkuma täisteratooteid eelmise kooliaasta algusest ja aasta keskel katsetati mahesalatitega.

Direktor tõdes samas, et mahetoit on kallim ja pole ka piisavalt tootjaid, et kogu nõudlust rahuldada.

Riiklikule koolitoidurahale maksavad Rocca al Mare lapsevanemad omalt poolt 0.64 eurot lisaks.