Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna

 (1)
                     
Ruhnlaste kink Eesti riigipeale — 10 värsket kanamuna
Riigivanem Konstantin Pätsi saabumist Ruhnu saarele kogunes uudistama hulk ruhnlasi, oma õnnistuse kõrgele külalisele andis Isak Skallus (Strömfelt).
---

Kui Konstantin Päts juulis 1921 koos saatjaskonnaga Ruhnu saarele jõudis, ei saanud sadamas kõrgeid külalisi oodanud ruhnlased esimese hooga aru, kes on Eesti riigivanem ja pida­sid esmalt kõige tähtsamaks meheks ilusas mundris Pätsi adjutanti.

Ajaloo suursündmustest kõrvale jäänud Ruhnu ning sealne rahvas ei teadnud kaua aega ei Eesti Vabariigi väljakuulutamisest ega Vabadussõja algusest. Jaanuaris 1919 tunnistas Eesti Ajutine Valitsus Ruhnu saare Eestile kuuluvaks ning otsusest kirjutati ka Eesti lehtedes, kuid talvistes oludes lehed saarele mõistagi ei jõudnud. Kevadel levisid aga Eestis kuuldused, et Läti valitsus nimetas saare Läti koosseisu kuuluvaks. Otsustavaks sai hülgerasv Et olukorrast selgust saada, asus 30. mail 1919 Tallinnast teele nn Ruhno ekspeditsioon. Kohale jõudes peeti kõigepealt umbusklike ruhnlastega mitu tundi üldpoliitilisi kõnelusi. Seejärel nõustus ekspeditsioon ostma ruhnlastelt 644 puuda hülgerasva, andes vahetuskaubana jahipüsse, padruneid, petrooli ja soola, aga ka 100 liitrit piiritust ning 150 pudelit veini. Etteruttavalt tuleb märkida, et riigiesindajate lootus müüa sõdurisaabaste määrimiseks mõeldud hülgerasv Lääne-Euroopasse ebaõnnestus, sest I maailmasõja lõppedes nõudlus kadus. Tallinna sadamasse seisma jäänud hülgerasv riknes ning 1919. aasta hilissügisel avastas Riigikontroll riigile tehtud kahju. Siiski otsustati asi lõpetada, leides, et “ekspeditsioon Ruhno saarele enam poliitiline, kui äriline ettevõtmine oli”. Ruhnlaste jäämist Eesti Vabariigi koosseisu mõjutasid kindlasti kaks väga tähtsat asjaolu. Esiteks see, et nende traditsioonilised hülgepüügi alad asusid Eesti vetes, ning teiseks, et Eesti võimud lubasid saare noormeestel läbida sõjaväeteenistuse kodusaarel.
Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!
Logi sisse

Logi sisse kasutades oma
Facebooki, Twitteri või Google'i kontot või e-posti aadressi.

Tasulise artikli edasi lugemiseks palun vajuta siia!

Nimi
Kommenteerimistingimused

Maaleht - viimased uudised
Kahjureid ja lesti tuleb korralikult tõrjuda
Näriliste tõrjeks võib tellida spetsialistid vastavatest firmadest või koolitada selleks välja keegi oma personalist.
Teravilja osatakse meil hästi kasvatada, kuid saagi säilitamisel tuleb sageli ette tõsiseid probleeme, sest hoiuruumid on selleks halvasti ette valmistatud.
“Alustame algusest”. Ja veel kord...
See foto on tehtud siis, kui lavastust “Alustame algusest” mängiti veel suures saalis. Aga nagu ikka, toob pilt lähemale näitlejameisterlikkuse: keerulised fragmentaarsed elud ja kummalised suhted alles tekkimas. Fotol suures plaanis Schultz – Margus Prangel ja Theresa – Elina Reinold, nende ees Lauren – Maarja Mitt. Mängu mängus vaatavad Marty – Külli Reinumägi ja James – Egon Nuter.
Vaba Lava avaetenduse elukäik näitab, kui palju tegelikult sõltub hea teater loovprodutsendist.
2014 – hea saak, aga kehv hind (3)
23. november 2014 10:00
2014 – hea saak, aga kehv hind
Saimre Vilja­kasvatuse OÜ agronoom Tõnis Riisk saavutas rapsi­- sordiga ’Visby’ esimese koha nii rapside arvestuses kui tulukuses. ’Visby’ puhul on tegemist saagika ja talvekindla hübriid­- sordiga.
Nagu varasematelgi aastatel, andis tänavusel viljelusvõistlusel suurima arvestusliku kasumi taliraps. Kaera, odra ja rukki põllud jäid sageli kahjumisse.
Mehhatroonika on kindel leib!
22. november 2014 11:34
Mehhatroonika on kindel leib!
Mehhatroonikat õppiv Anto Vainikko remondib OÜs Laadur praktikal olles frontaallaadurit.
Tehnilise valdkonna asjatundjate leidmiseks võtavad ettevõtted õppureid praktikale ning mõnikord maksavad ka stipendiumi.
Mitu murekooli jääb eurotoetuseta
Sellele pildile on mahtunud suurem osa Vatla kooli lasteperest. Vahetundidel saavad nad lustida avaras mõisasaalis, milles levitavad mõnusat soojust kaunid kahhelahjud.
Eesti kõige avaram ehk Vatla põhikool, kuid ka kõige kitsam ehk Tallinna Juudi kool peavad omal jõul hakkama saama sellega, et üks neist on lastele liiga väike, teine aga liiga suur.
Ulila korteriühistu lõpetas õhu kütmise
Irina Ermel loodab, et ehk annab nende sel suvel ilusaks ja soojapidavaks saanud kodumaja ka teistele Ulila inimestele innukust oma koduga midagi ette võtta.
“See on üleüldse esimene täisrenoveeritud kortermaja Puhja vallas,” näitab Ulila alevikus elav Irina Ermel oma Kesk 21 asuvat kodumaja.
Pensionäride ühiskodu projekt sai valmis
Olga Tarto ja Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov Mehikoormas pensionäride tulevast ühiskodu takseerimas.
“Äsja saime projekti kätte ning suur samm pensionäride ühiskodu loomiseks on tehtud,” raporteeris Tartumaa Meeksi vallavanem Aleksandr Suvorov.